Reisisellil jätkub Eestis avastamist küllaga

18. sajandist pärinev Seidla tuuleveski on Eestis ainuke Hollandi tüüpi restaureeritud veski, mille sisseseade on säilinud. Veski töötab ja perenaine pakub omatehtud jahust küpsetatud leiba. Foto: Kristina Stalionyte

Kodumaal reisides võib avastada, et linnastunud ja kiirustava Eesti sees on veel suurem ja põnevam Eesti, kus aeg veereb omasoodu, hing puhkab ja silm rõõmustab.

Sellise Eesti nägemiseks on vaja varuda paar päeva aega, tore seltskond ja hea maakaart.

2010. aasta kampaaniamängu "Balti ringreis 2010" Eestis asuvad sihtkohad on valitud Põhja- ja Kesk-Eestist, Tartust, Haapsalust ja Võrumaalt. Uudistamist jätkub nii linnades kui metsade-põldude vahel seigeldes.

Muuseumid uut- ja vanamoodi

Ringkäiku Tallinnast alustades on esimene peatuspaik Eesti tervishoiu muuseum. Õpetlikku leidub siin küllaga: organite ehituse ja funktsioonide õppimist lihtsustavad mulaaþid, mudelid, balsameeritud elundid ja elektroonsed skeemid. "Klaasnaise" abiga saab nähtavaks inimese sisemaailm ja hiigelsuure raku läbipaistva elektronmudeli abil võib endale selgeks teha mikromaailma protsessid. Paljud eksponaadid on interaktiivsed, mõõta saab organismi rasvasisaldust, vererõhku, kopsumahtu jt.

Tartu ülikooli loodusmuuseumiski on säilinud vanade aegade hõngu. Zooloogiamuuseumi ekspositsioonis on ligi 5000 loomariigi esindajat kogu maailmast, lõvitopistest linnupesade ja putukateni. Paljud eksponaadid on üle 100 aasta vanad. Geoloogiamuuseumis saab ülevaate kivimitest, mineraalidest, paleontoloogiast.

Loodusmuuseumi võlu seisneb just tema "vanaaegsuses". Ise küll midagi katsuda ei tohi, aga põnev on oma silmaga kaeda näiteks nokklooma topist või vääriskivide looduslikke kristalle.

Muuseumidest jääb ringreisi marsruudile veel Türil asuv Eesti ringhäälingumuuseum, tänuväärt koht kõigile tehnikahuvilistele. Püsinäitus kajastab ringhäälingu ajalugu esimestest saatekatsetest tänapäevani. Võrrelda saab eri ajastute televisiooni- ja raadiovastuvõtjaid, stuudio-, saate- ja reporterivarustust, fotode ja helisalvestiste järgi meenutada legendaarseid saatejuhte.

Huvilistel avaneb võimalus proovida teleülekande kommentaatori ametit ja salvestada raadiokuuldemäng, osaledes selles nii näitleja kui lavastajana.

Loodus linnas ja rabas

Tallinna botaanikaaia 17 hektari suurune dendraarium on Eesti liigirikkaim, siin on rikkalik kollektsioon kibuvitsu (rosaarium), mägitaimi, astilbesid, päevaliiliaid, sibullilli.

Uuenduskuuri läbib praegu kuivalembeste ja troopiliste taimede kasvuhoone, avatud on palmimaja, subtroopika ja vihmametsa taimede kasvuhooned.

Teistsugune, metsik "botaanikaaed" avaneb reisisellile Soomaa rahvuspargis. Kolme kilomeetri pikkune Ingatsi matkarada kulgeb metsas ja rabamaastikul.

Soomaa rahvuspark on viimastel aastatel saanud menukaks Lääne-Eesti turismiobjektiks, olles valitud konkursi "Eesti avastamata aarded 2009" võitjaks, samuti kuulub rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimekirja ja Euroopa põlislooduse võrgustikku PAN Parks.

Rabas võib vaikust nautida, taimi uurida ja vaatetornist tüüneid maastikuvaateid pildistada. Matkates koos giidiga, kuuleb lugusid soovaimudest, põgenikest rabasaartel ja sellest, miks metssead rabamudas iluprotseduure võtavad.

Looduselamusi pakub Võru- ja Põlvamaa piiril Jaaniraotu linnupark. Ilumeelega pererahva keset metsi ja põlde asuv majapidamine upub lilledesse ja osa linnupargi asukaid jalutab siin vabalt. Linnupark on välja kasvanud peremehe armastusest lindude-loomade vastu, pargis on üle 50 nimetuse karvaseid ja sulelisi: jaanalinnud, nandud ja emud, kanatõud ja faasanid, vee- ning puurilinnud, lisaks Šoti mägiveised, tšintšiljad, kääbuskitsed, maarad, muntjakid, pekaarid.

Peateedest eemal

Mitu külamuuseumi ja turismiobjekti on alguse saanud tänu mõne entusiasti või fanaatiku aastatepikkusele tööle.

Nii tegutseb Käsmu meremuuseum mittetulundusühinguna erakollektsiooni alusel. Muuseum asub tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse kapteniküla kujunemise lugu. Muuseumi hing Aarne Vaik on sõprade toel 15 aastaga kogunud suure hulga laevanduse, merereiside, kalanduse ja paatidega seonduvat kraami ning võib end unustada võlutud kuulajatele kümneid merekarude lugusid jutustama.

Muuseumi taga asub vabaõhulava, mille kontsertidel pole Vaigu sõnutsi kunagi publikupuudust. Rannas on väike paadisadam, hiljuti lasti seal vette uhiuus Käsmu viikingilaev.

Hannu ja Triinu Lamp Seidla külast on samuti fanaatikud, nende armastus on tuuleveskid. Noore pere moodustatud MTÜ Seidla Tuuleveski ostis tuuliku 2005. aasta lõpus, pidevalt on tegutsetud selle nimel, et tuulik taas tööle panna ja killuke Eesti kultuuripärandist tulevastele põlvedele säilitada. Restaureerimistööd lõpetati eelmise aasta oktoobris, nüüd on tuulik külastajatele avatud ja jahvatab vilja.

18. sajandist pärinev veski paikneb kunagise mõisa südamest eemal künkal ning mõjub maaliliselt, eriti kui tuule tõustes tuulikulabad vaikselt naksudes keerlema hakkavad. Idüllilist minevikupilti täiendab lahke pererahvas, kes uudishimulikele möldritööd tutvustab.

Kujutava kunsti pesad

Olustvere mõis on Eesti üks kaunimaid, vaatamisväärt on Inglise stiilis mõisaparkki. Mõisa viinakojas asub praegu keraamika- ja klaasitöökoda, kus korraldatakse näitusi. Klaasikojas toimetab üle 50 aasta klaasi puhunud vanameister Ants Leinberg, kes lummatud külaliste silme all sulaklaasist imevigureid moodustab ja huvilistel klaasimulli puhuda laseb.

Keraamikakojas lubatakse näpud savisse vajutada ja endale meelepärane kauss või kruus voolida, meeneks saab kaasa heade soovidega valmistatud anuma. Mõisas asuvad veel lapi- ja linakoda, villa- ja käsitöökoda, sepi- ja leivakoda.

Eesti ringreisi lõpetuseks sobib hästi Epp Maria galerii koogi- ja veinituba Haapsalus. Galeriis on müügil Epp Maria Kokamäe maalid, Liisu Arro keraamika, pakutakse veini ja Anni Arro retseptide järgi tehtud võrratuid kooke.