Kuidas lõhnas naisvaarao Hatšepsut?

Naisvaarao Hatshepsuti kuju Foto: Wikipedia.org

Saksamaa Bonni ülikooli teadlased uurivad, millised olid Egiptuse vaaraode parfüümid.

Esimesena võeti ette oletatavalt kuulsale naisvaaraole Hatšepsutile kuulunud parfüüminõu sisu, kirjutab LiveScinece.

«See 20 aastat Egiptust valitsenud naine võis riides käia nagu mees, kuid tema parfüümid olid kindlasti naiselikud,» selgitasid uurijad.

Teadlased loodavad tuhandete aastate vanusest metallnõust leitud ainejäänuste põhjal kokku panna parfüümi, mida Hatšepsut kasutas enda lõhnastamiseks.

«Egiptlaste parfüümid olid  põhiliselt kehale määritavad õlid. Nende valmistamiseks kasutati lilli, erinevaid taimi, puuvilju ja isegi aromaatse lõhnaga puitu. Puitu hoiti niikaua tavalises õlis, kuni õlile puidu aroom külge jäi,» selgitasid teadlased.

Sakslaste sõnul on maailma erinevates muuseumides säilinud üsna palju vaaraode parfüüminõusid, kuid nende uuring on üks esimesi selliseid.

«Parfüümid mängisid Egiptuse ülikute seas üsna tähtsat rolli, neid kasutati templites ja ka jumalakujude lõhnastamiseks,» sõnas Bonni ülikooli Egiptuse muuseumi kuraator Michael Höveler-Müller.

Bonni ülikooli teadlased kasutasid parfüüminõu uurimiseks röntgenit, mille abil leiti ainejäänused.

Ainejäänuste uurimine peaks andma aimu, milliseid taimi kasutati ja millises koguses.

«Loodame panna kokku lõhnabuketi, mida üle 3500 aasta tagasi kasutas Hatšepsut,» selgitasid uurijad.

Hatšepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 1473–1458 eKr.

Naisvaarao Hatšepsut sai troonile, kui ta poolvend ja abikaasa, vaarao Thutmosis II suri ilma täiskasvanud meessoost järglasteta. Ta valitses esialgu koos alaealise kasupoja Thutmosis III, kuid üsna varsti haaras võimu täielikult enda kätte.

Ajaloolased peavad teda üheks kõige edukamaks Egiptuse valitsejaks. Hatšepsuti valitsusaeg ei möödunud küll välisriikidega sõdimiseta, kuid oma riigis suutis ta rahu säilitada. Tema valitsusajal õitsesid arhitektuur ja kunst.

Naisvaarao oli huvitatud ka kaugete maade tundmaõppimisest ning ta saatis ekspeditsiooni müstilisse Punti, tänapäeva Lõuna-Aafrika aladele. Sealt toodi kaasa uusi taimi, kaasa arvatud ka mirt, millest sai Vanas-Egiptuses kulutustaim.

2007. aastal tehti DNA-testide ja röntgeni abil kindlaks ka Hatšepsuti muumia. Ta on pärast vaarao Tutanhamonit alles teine Vana-Egiptuse valitseja, kelle jäänused on kindlaks tehtud.