/nginx/o/2016/02/17/5055529t1hdd21.jpg)
/nginx/o/2009/01/27/123624t1h2118.jpg)
Eelmisel nädalal esitles Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Tallinnas Järvamaa ja Harjumaa pärandkultuuri raamatut, mis on 2007. aastal sealsetes metsades, soodes ja külapõldudel pärandkultuuri jälgi otsinud, leidnud, pildistanud ja kirjeldanud inimeste ühistöö tulemus.
Raamat «Järvamaa pärandkultuurist» sisaldab läbilõiget Järvamaalt registrisse kantud rohkem kui 1400 pärandkultuuri objektist.
Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Allan Piik kirjutab eessõnas, et meil on siiski veel päris palju alles. Veel saab suhelda inimestega, kes mäletavad vanu pärimusi. Metsades on piisavalt alles märke eelmiste põlvkondade elust.
Nende säilitamine sõltub peamiselt maaomaniku tahtest ja huvist asja hoida ja säilitada, sest sedalaadi pärandi kaitset pole võimalik seadusega reguleerida.
Järvamaa giidide eestvedaja Tiiu Saaristi hinnangul on trükis oluline esmalt selle poolest, et annab teada, mis asi on pärandkultuur. «See on oluline raamat giididele, kooliõpilastele, kodu-uurijatele, kultuuritöötajaile, aga ka kõigile teistele silmaringi laiendamiseks,» lausus ta.
Saaristil on vaid kahju, et raamatu tiraaž on nii väike (1000) ja seda ei lähe müüki, vaid jaotuskava alusel omavalitsustesse, raamatukogudesse, koolidesse.
RMK planeeringute spetsialist ja projektijuht Vaike Pommer selgitas, et pärandkultuuriobjekte inventeerida ja raamatut ilmutada oli võimalik Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IIIa Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi projektiga «Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine» ning IVa projektiga «Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja». (JT)