Jooga rahustab mõtteid ja meeli

Jooga. Foto on illustreeriv. Foto: MARINA PUSHKAR/PM/EMF

Joogastiile on palju ja valida nende vahel polegi nii lihtne, lihtsam on valikut teha treeneri isikust lähtudes ja omaenda intuitsiooni usaldades. Siit soovitus: valige stiil, mis pole teile füüsiliselt liiga raske ja mille treenerit te usaldate.

Viimastel aastatel on Eestis levinud mitu joogastiili, huvilistel on sageli raske aru saada, mille poolest need erinevad, püüangi siin mõnda neist lühidalt tutvustada.

Peaaegu kõik allpool toodud stiilid on välja kasvanud klassikalisest hatha joogast (ha – päike, tha – kuu), kus rõhutatakse füüsiliste harjutuste ehk asana’te tähtsust meele rahustamisel.

Tugevdab tervist

Enamiku maailmas levinud joogastiile on loonud India õpetajad, nagu Shivananda jooga, Iyengari jooga, Pattabhi Joisi Ashtanga Vinyasa jooga ja Yogi Bhajani kundalini jooga. Kõik need mehed (neist Pattabhi Jois ja Bellur Iyengar on mõlemad praegu üle 90aastased ja suurepärases vormis!) on loonud omaenda täiusliku süsteemi, mis aitab tugevdada tervist, rahustada mõtteid ja lõppeesmärgina jõuda täieliku teadveloleku ehk valgustumiseni.

Olen praktiseerinud enamikku joogastiile ja arvan, et ükski pole teisest parem ega halvem, lihtsalt rõhuasetused on erinevad.

Kui kundalini joogas on eesmärgiks inimeses “magava” elujõu (spiraalse maoenergia ehk kundalini) äratamine peamiselt hingamis- ja liikumisharjutuste abil, rõhutab Shivananda jooga viit põhisuunda: õiget hingamist, asendeid (asana’id), lõdvestust, õiget toitumist ja positiivset mõtlemist.

Shivananda ašramites (vaimsetes keskustes) Indias kasutatakse jooga füüsilisi harjutusi vaid kui vahendit kõrgemate teadvuseseisundite saavutamisel.

Iyengari joogas on pearõhk harjutuste täpsel ja staatilisel sooritamisel, kasutatakse palju abivahendeid, näiteks rihmu ja palle, et oleks lihtsam joogaasendisse minna ja seal püsida. Iyengar ise tegi oma noorusaegadel katseid väga keeruliste ja pikka aega kestvate harjutustega, töötades nii välja oma unikaalse koolkonna.

Huvitav on ashtanga jooga Pattabhi Joisi tõlgenduses. Füüsiliselt päris nõudlik stiil, milles keskendutakse täielikult hingamise rütmis sooritatavatele harjutustele. Eesmärk on muu hulgas äratada “sisemine tuli”.

Ashtanga joogast on välja kasvanud selle sportlikum variant power-jooga.

Tahaksin siiski hoiatada kundalini jooga praktiseerijaid liiga varase elujõu äratamise eest. Kuigi Yogi Bhajan on tõesti loonud astmelise ja ohutu tee eluenergia äratamiseks ja juhtimiseks, olen näinud ja ise kogenud ärganud elujõu hävitavat mõju, eelkõige inimese psüühikale.

Milles see oht seisneb? Kundalini äratamine võimendab kõiki mõtteid. Kui inimese mõtted ja emotsioonid pole piisavalt puhastatud ja rahustatud, võib tekkiv sisemine rahutus viia lausa psüühikahäireteni, näiteks skisofreenia või depressioonini, võivad esineda sagedased vihahood.

Eriti suur on see oht hingamisharjutustega liialdades. Möödunud sajandi üks autoriteetsemaid joogatreenereid Swami Shivananda on hoiatanud kundalini enneaegse äratamise eest.

Teadlikumale ja kogenumale harjutajale võiks sobida Himaalaja müstilise õpetaja Babaji Kriya jooga. Kriya joogas on välja töötatud põhjalik astmeline arengutee, kus mingis mõttes kasutatakse kõikide joogastiilide elemente.

Naermine võtab valu

Päris huvitava joogastiili lõi 1997. aastal jänki John Friend. Ta nimetas selle anusara joogaks, mida võiks tõlkida kui “südameheaduse” või “armu voolamise” teeks. Viimasel ajal maailmas väga populaarne stiil rõhutabki universaalse headuse ja loovuse tähtsust, neid omadusi äratatakse joogaharjutuste abil.

Kogu joogafilosoofia aluseks olevais Patanjali juugasuutrates räägitakse samuti omaenda “kõrgema mina” või universaalse armastuseni jõudmisest (mõiste yoga on tulnud tüvest yug, mis tähendab sidet või ühendust). Nii et mingis mõttes tuli John Friend tagasi jooga algse mõtte juurde.

Lõpuks paar sõna naerujoogast ja häälejoogast. Häälejooga on välja kasvanud iidsest mantra-joogast ja põhineb helide kui tervendavate vibratsioonide mõjul.

Naerujooga puhastab hästi emotsioone ja on täiesti turvaline.

Mantra-jooga on muidugi veelgi sügavam stiil, mille aluseks on tuntud baasmantra Om (AUM).Mantra’id ehk pühasid silpe korratakse pikka aega, lõpuks igal vabal hetkel, seda meetodit kasutatakse palju näiteks tiibeti budismis. Mantra pidev kordamine rahustab mõtteid, parandab tervist ja tekitab kummalise kerguse- ja rõõmutunde. Kuigi Indias väga levinud, on see stiil Eestis vähe tuntud.

Naerujooga lõi India arst Madan Kataria koos oma naisega 1995. aastal Mumbais.

Kataria joogatunnid on täis rõõmu ja naeru, tehakse hingamisharjutusi ja liigutakse palju, ta suudab oma tundides naerma panna ka kõige tõsisemad inimesed.

Naeru lõdvestav ja isegi raviv toime on ju ammu teada, aga kui palju me seda igapäevaelus kasutame? Arvatakse, et kaks minutit naeru on võrdne 45minutilise täieliku lõdvestusega ja kümme minutit naeru võtab valu kaheks tunniks. Tasub proovida!

Omaette märkimist väärib rasedate jooga suurepärane ettevalmistus valutumaks ja meeldivamaks sünnitamiseks ning veel sündimata lapsega suhtlemiseks.