/nginx/o/2011/03/07/532794t1h3096.jpg)
„Rango“
Osades: Johnny Depp, Billy Nighy, Alfred Molina, Isla Fisher
Lavastanud: Gore Verbinski
1 tund ja 30 minutit
Hinnang: väga hea
Mitte ainult animeeritud vestern!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba aastaid on Pixari animastuudio olnud domineerivaks jõuks ja teenäitajaks nooremale vaatajale suunatud meelelahutusturul. Selle tunnistuseks on neil esitada lugematul hulgal erinevaid auhindu, mille hulgas ka mõned teatud kuldmehikesed, ning tohutuks kassaeduks teisendatud üldine publikumenu.
Konkurendid on seni pidanud leppima nende kiiluvees triivimise ja ülejääkide korjamisega, kuid see võib peagi muutuma hakata. Vähemalt sellise mulje jätab paljudes maailma, sealhulgas ka Eesti kinodes esilinastunud animakomöödia „Rango“.
Sünnist saadik lemmiklooma privilegeeritud staatust nautinud kameeleon Rango pääseb juhuse tahtel vabasse loodusesse ja jõuab lõpuks väikesesse Pori-nimelisse kõrbelinna, mida asustab kirev seltskond eriskummalisi tegelasi.
Tilluke sisalik sobib nende hulka nagu valatult ja ta otsustab paigale jääda, hõivates ilma erilise vastupanuta seni vakantsena püsinud seadusesilma koha. Loomulikult toob selline julge samm endaga kaasa ridamisi igasuguseid sekeldusi, mis toovad esile Rango tõelise olemuse. Isehakanud sangar osutub vastu ootusi tõeliseks kangelaseks, kes ei kohku mitte ühegi takistuse eest tagasi. Või, noh, peaaegu mitte ühegi.
Oma olemuselt on „Rango“ justkui kummardus filmikunstile. Eelkõige just vesterni alamžanrile, mis tänapäeval on kahetsusväärsel kombel kippunud unustusehõlma vajuma. Linateose tegelased, selle sisu ja õhustik on ilmselgelt kombineeritud vanade kauboifilmide parimatest paladest, kuid õnneks pole Metsiku Lääne nostalgia ainus, mis värskel animakomöödial välja pakkuda on.
Lisaks ilmselgete vesterniseostele loob linateos ka värvika maailma, mis on täielikult elus. Pikka aega ainult eriefektidele tootmisele keskendunud „Tähesõdade“ looja Georg Lucase erafirma ILM tõestab ilmekalt, et väljaspool suurstuudiote hegemooniat on võimalik tasemel animatsiooni toota. Ka väikesed tegijad saavad hästi hakkama, kui neile selleks ainult võimalus antakse. Loodetavasti tehakse seda ka tulevikus.
Näitlejatöödest tasub ära mainida ingliskeelses versioonis peategelasele hääle „laenanud“ Johnny Deppi, kes oma nüansirikka etteastega on tase omaette. Eestikeelne dublaaž on lapsi silmas pidades kindlasti vajalik, kuid kellel selleks võimalust ja vahendeid, tasub filmi ikkagi originaalheliga kaeda. Tõlge lihtsalt ei pruugi alati kõike täpselt edasi anda.
„Rango“ on hämmastav film, mis on mõeldud tervele perele. Väiksemaid vaatajaid köidab kindlasti lustakas pilt, suuremaid jällegi äraspidine huumor. Ainult vähesed linateosed võivad sellise asjaga uhkustada.