Avasta 14. novembri filmivaliku huvitavaid leide
/nginx/o/2016/11/03/6033625t1h1027.jpg)
14. november 2016, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/14/6072367t1hecb7.jpg)
AUSTERLITZ
Omapärase idee ja teostusega (dokumentaal)film “Austerlitz” räägib tõsisest ja mõtlemapanevast teemast.
Ukraina päritolu režissöör Sergei Loznitsa on paigutanud kaamera üles ühte Saksamaa koonduslaagri muuseumisse, et seeläbi tabada sinna kohale sõitnud turistide masse. Lihtsalt dokumentaalfilmiga ei ole siinpuhul tegemist, “Austerlitz” on rohkem nagu kunstiprojekt, mis toob ühelt poolt vaatajani koonduslaager-muuseumi mineviku, kuid veel enam n-ö moodsa oleviku, kus suured turistide hordid voorivad kaamera eest tundetult läbi. Me ei tea, kes nad on. Me ei tea, kust nad tulevad. Täpselt samamoodi nagu nemad ei tea neid, kes olid selles koonduslaagris 60 aastat varem. Anonüümsus ja moodsa elu tühjus jäävad lõpuni. Seansil on kohal ka filmi režissöör.
PILETID SIIT
Selle imeliselt veidera Rootsi-Taani ühistööna valminud filmi kangelane on muundunud välimusega Rikard, kes hakkab otsima oma ema, kellest ta juba imikueas lahutati. Sihikindlal Rikardil on aga plaan: suurepärase petanki mängu oskajana on ta kindel, et just see ala on võti jõudmaks tagasi oma ema juurde. “Hiiglase” lavastaja Johannes Nyholm, kes on loonud ka Youtube’i megahitiks saanud lühifilmi “Baby trashes bar in Las Palmas” on loonud liigutava vaatemängu, mis segab inimliku draamat vaheldumisi „Sõrmuste isanda“ laadse fantaasiamaailmaga. Täiesti teenitult võitis film San Sebastiani filmifestivalil žürii eriauhinna.
PILETID SIIT
Hetkel üsna aktuaalse teemaga filmi keskmes on noor mosleminaine, kes petlikult tunneb, et Amsterdamis tal rassismi ja raskuste tõttu enam kohta pole. Laylal on lootus ja usk paremast elust kusagil mujal. Ta tahab lahkuda Euroopast kaugele itta ning selleks on ta valmis kaasa minema džihaadivõitleja Abdeliga, et hakata seal tema mõrsjaks. Sõjaka teismelisena on Layla leppinud faktiga, et olles Abdeli kaasa, tuleb tal oma mehe kõrval pigem vaikida. Kui lihtne on lahkuda ja jätta maha oma sõbrad, sugulased ja pere ning alustada oma elu uues kohas teadmata tegelikult täpselt, mida tulevik toob? Seansi juhatab sisse Inimõiguste instituudi ekspert Mart Nutt.
PILETID SIIT
Kahe erineva mehe vahel tekib justkui alateadlik side. Ühel pool joont seisab kunagise tuntud sarimõrvari Raman Raghavi jäljendav rõve rets Raman ning teoorias tema vastas seisev politseinik Raghav. Tegelikult aga pole “hea” ja “paha” vahekord selles filmis nii lihtsasti tuvastatav, kuna kokaiini tarbiv Raghav on ise nii oma olemuselt kui väärtustelt üdini korrumpeerunud. Sellele lisaks viib ta täide koletu veretöö, mida juhtub sarimõrvar Raman pealt nägema. Sellest hetkest alates tunneb Raman, et just see võigas mõrv on nüüd neid ühendvaks sillaks. Dramaatilise “Hullu Ramani” puhul pole tegu n-ö klassikalise kuritöö filmiga, vaid põhitegelaste olemus ja teod paljuski kattuvad hoolimata sellest, et üks nendest on ametimärgiga korravalvur.
PILETID SIIT
Film tüüpilisest teismelisest Pierre’st, kes on kergelt hädas oma olemuse ja seksuaalsuse mõistmisega. Nagu sellest veel vähe oleks, saab ta teada, et naine, keda ta on kogu oma elu emaks pidanud, pole seda teps mitte. Samast hetkest muutub kogu tema senine elulaad ning vastu tuleb võtta täiesti uued otsused ja valikud. Berliini filmifestivalil Teddy auhinna võitnud “Ära kutsu mind pojaks” toob vaatajani ühe keerulise loo ema ja poja vahelistest suhetest, kuid mitte selle klassikalises mõttes.
PILETID SIIT
Emily VanCamp, kes on Eesti kinofännile tuttav ka Marveli “Captain America” filmidest, kehastab seekord Emilyt, kes vahendab suurde tööstuste huve esindava valitsuspartei ning väikese Besco saareriigi ministrite omavahelist kohtumist. Eesmärgiks on jõuda konsensusele saareriigi kaevanduste tuleviku osas. Siiski ei lähe kõik nii ilusti ja plaani päraselt ning äkitselt kerkib üles suur hulk spetsiifilisi küsimusi keskkonna, väärtuste ja poliitiliste jõu vahekordade kohta. Läbirääkimiste ruumi väga pole ning igaüks on oma põhimõtete ja eesmärkide eest väljas.
PILETID SIIT
Helen Brindel armub pimedas usus esmapilgul fantastilisse ja ainult ülivõrdes kirjeldatavasse professor Eduard Glucki. Mida aeg edasi, seda väiksemaks esmane positiivne mulje jääb, sest tunnustatud professori toreda pealiskihi all peidab ennast hoopiski pornosõltlasest mees. Režissöör Sven Taddickeni filmis peategelasi kehastavad näitlejad Martina Gedeck ja Ulrich Tukur on ka varasemalt filmides kaasa löönud, kuid siiski ei ole nad kunagi üheski linateoses koos mänginud armastajaid. “Sädelev õnn” on retk uue aja Saksa kinomaailma, mis seekord toob endaga kaasa ka sügavad karakterid ühes oma raskuste ja naeruga.
PILETID SIIT
Põneva nimega filmi keskmes on kolme eri noore lood suures ja avaras Ameerikas. Manilast Montreali vanaema juurde reisiv Maria avastab enda jaoks võõra keskkonna, mis nõuab harjumist ja sisse elamist. David see-eest kolib kodust välja ning läheb koos teiste sarnase saatusega noortega Mexico Citysse paremat elu otsima. Ning viimaks Alex, kes pöördub tagasi oma vanasse koju Columbias, mis on muutunud kriminaalseks ja ohtlikuks gängidega piirkonnaks. Pingeline “X500” ei hellita oma peatagelasi, vaid viskab nad justkui tundmatus kohas vette, et nad astuksid vastu oma hirmudele ning kohaneksid võõra keskkonna ja teistsuguse elulaadiga.
PILETID SIIT