Arvo Kukumägi: noku peale tahaks skorpionit, rästikut või küsimärki
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
6. oktoober 2010, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/09/15/433017t1h789d.jpg)
Filminäitleja Arvo Kukumägi pani pärast rasket operatsiooni oma lähema kümne aasta prioriteedid paika — teha veel mõni hea roll, mitte viina juua ja oma naist armastada!
Arvo (52), omadele Kuku, on viimasel ajal siin-seal vilksatanud mõnes rollis — viimati äsja esilinastunud lühifilmis «Amontillado» jääger Assona. Kuigi Kukumägi ei talu rutiini, pealekauba on ta sisimas valmis siitilmast kas või hommepäev lahkuma, on tal mainitud prioriteetide näol siht silme ees.
Kroonika reporter kohtus Kukuga tattoo-stuudios, kus meister Romka andis lihvi, sära ja värvi liblikale mehe õlavarrel.
Tattoo-stuudios meenuski ühtlasi Kukule filmitriloogia «Karikakramäng» kolmas novell «Tätoveering» (1977). Nimelt soovis tema tegelaskuju tätoveerida rinnale linnu, kuid sai hoopis palja büstiga merineitsi...
«Ma lasin endale linnu teha!» kiitis Kuku kehastatud poiss isale, keda mängis Karl Kalkun, ja tõmbas rinna paljaks. «Ja ongi kõik, nahk raisus,» vihastas papa Kalkun. «Sellest ei saa enne lahti, kui sulle kirstukaas peale pannakse, saad aru!»
Kuku, kas laseksid endale nüüd rinnale «linnu» teha?
Rinnale ei saa, kuna on rolle, kus mul on ülekeha paljas. Aga tahaks teha selle siia (Kuku näitab teise õla peale), analoogse, paljaste tissidega…
Noku peale tahaks skorpionit, rästikut või küsimärki. See mõikaks naistele kohe nii, et… Aga liblika lasin teha keelesaate «A ja O» käigus kolm aastat tagasi, mulle pakkus see isegi lõbu. See läheb mu loomuga ka kokku — olen iga päev erinev. Häbi ennast kiita, aga nii elu on.
Pikemalt loe juba värskest Kroonikast!