/nginx/o/2014/04/22/2976202t1h1653.jpg)
USA väljaanne Time tõi esile kümme fakti une ja magamise kohta
Kümme fakti magamise ja une kohta
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. aprill 2014, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uneskõndijad – nad on vähemuses, sest vaid 15 protsendil inimestest on tulnud ette unes kõndimist. See saab tavaliselt alguse lapsena, vanuses 3 – 7 eluaastat.
11 päeva magamata – see on kõige pikem aeg, mil inimene on suutnud olla järjest magamata. Selle rekordi tegi 1965. aastal ameeriklane Randy Gardner.
Mustvalged unenäod – selliseid unenägusid näeb 12 protsenti inimestest. Enamikus nähtavatest unedest on helisid üsna vähe.
Vastsündinute vanematel jääb uue ilmakodaniku esimesel aastal magamata üle 1000 tunni uneaega.
Pimedaks jäämine võib paisata segamini 24 tunnise ärkveloleku ja magamise rütmi, kuna enam ei suudeta eristada päevase ja öise aja erinevust.
Kaelkirjakud magavad ööpäevas vähem kui kaks tundi ning püütonid üle 18 tunni. Kassid veedavad magades kaks kolmandikku oma elust.
Kuue minutine kerge magamine võib parandada mälu. Teisalt aga võib öine ülevalolek kahandada õppimisvõimet ja mälu poole võrra.
Renessansigeenius Leonardo da Vinci olevat maganud oma elu jooksul väga vähe, iga nelja tunni tagant vaid 15 minutit. Popstaar Mariah Carey aga vajavat 15 tundi magamist, et esinemise ajal hea välja näha.
Mida unisem on inimene, seda tundlikumaks välisärritajate suhtes muutub.
Videomängude harrastajad suudavad oma unevajadust hästi kontrollida ning magada ka kõige ebatavalisemastes kohtades.