Miks nõiad lendavad luudadel?

Miks nõiad lendavad luudadel? Foto: SCANPIX

Täna öösel on maa ja taevas koletistele valla, sest on halloween.

See Iirimaa paganlik traditsioon on nüüdseks muutunud üsna kommertslikuks, kus on siiski ka omad traditsioonid nagu nõidade ja koletiste kostüümid, laternatega kõrvitsad ja kommid, edastab Live Science.

31. oktoobril on näha ka palju neid, kes on nõidadeks end maskeerinud. Samas aga ei pruugita teada, miks nõidasid seostatakse luudadega.

Lugu saab alguse mürgisest taimest nimega  koerapöörirohi (Hyoscyamus niger). See sialdab suures koguses alkaloide, mis tekitavad hallutsinatsioone.

Legendi kohaselt kasutasid nõiad psühhoaktiivseid aineid sisaldavaid taimi nagu koerapöörirohi jookide ja salvide valmistamisel.

Briti ajaloolase Rapahel Holinsheadi andmetel toimus halloween'i sünnipaigaks peetaval Iirimaal esimene nõiaprotsess 1324. aastal. Aadlidaami, lady Alice Kyteleri süüdistati oma mehe tapmises nõiduse abil. Ta määrati tuleriidale. Kyteleril õnnestus põgeneda ja tema asemel tapeti ta teenijanna. Just see põgenemine tekitas loo ta äralendamisest. Luud oli siis kõige tavalisem vahend, millega kodu puhas hoiti ning seda kasutasid enamjaolt naised.

Holinsheadi sõnul seisab ajaloodokumentides, et Kytelerile esitatud süüdistuse kohaselt kasutas naine võlusalve, mis aitasid tal lennata, muutes ta samas vigastamatuks.

Sarnane lugu leidub ka 15. sajandist pärit käsikirjas «Questatio de Strigis», mille autoriks on teoloog Jordanes de Bergamo. Seal oli kirjas, et kui nõiad endale midagi peale määrisid, olid nad võimelised lendama ning tavaliselt tehti seda luudade seljas.

Austraalia Melbourne´i ülikooli teadlase Charles Zika sõnul kasutati ajaloost teada nõiaprotsessidel nii füüsilist kui vaimset vägivalda, et panna «nõidu» oma tegusid üles tunnistama ning tavaliselt nad ka tegid seda.

Zika lisas, et tegelikult kajastavad need nõiaprotsessid tollast tegelikkust, kus põhiemotsiooniks oli hirm.

Renessansiajastul ilmus nõiateemasse alasti olek ja seksuaalsus. Kunstnikud Albrecht Dürer ja Hans Baldung kujutasid neid alasti. Itaalia kunstnik Parmigianino ei kujutanud nõidu mitte luual, vaid millelgi fallosesarnasel lendamas.See oli otsene viide seksuaalaktile.

«Need kunstiteosed on varjatud viited naiste seksuaalsusele. Kui Euroopas olid toimumas suured murrangud, siis tekkis meestel küsimus naiste kohast ühiskonnas. Mehed ei saanud naiste seksuaalsusest aru.  Religioossed juhid kartsid naiste liigset vabadust ning keelasid lõbustused nagu tantsimise ja laulmise. Kirik hakkas abielu rangelt kontrollima,» selgitasid teadlased.

16. – 17. sajandil kujutati nõidu korstnatest sisse ja välja lendamas. Ka sel ajal jäi naine ikka koduhoidjaks nagu 200 aastat varem. Üha rohkem hakkas siis kunstiteostel nägema ka luudasid.

«Nõidade korstnast väljalendamist luua seljas võib pidada omalaadseks protestiks, et naine ei pea piirduma vaid koduga. Sümboolselt võib selles näha naiste emantsipatsiooni,» selgitas Zika.

Lisaks luudadele on nõidu maalidel kujutatud lendamas ka toolidel, kappidel, suurtel kahvlitel ja loomadel.

Nõidu ei ole mitte kunagi kujutatud lendamas ilma nii-öelda transpordivahendita.

 «Nõidade keha ei ole see, mis neid lennata aitab. Teoloogilistes käsiraamatutes seisab, et nõidu lennutavad deemonid ja kuradid, mis võtavad eri kujud,» nentisid uurijad.

Tänapäeval seostatakse «nõidadega» eelkõige narkootikume.

USAs välja antud raamatus «The Long Trip: A Prehistory of Psychedelia» kirjutatakse 20. sajandi katsest, milles joodi belladonnast, koerapöörirohust ja inglitrompetitest tehtud jooki.

«Meil tekkisid hallutsinatsioonid. Näod tantsisid meie ees ja see oli alguses üsna hirmutav. Siis aga tundsin, kuidas ma hakkasin lendama ja ma tegin seda kilomeetreid. Luual lend katkes allakukkumiste tõttu mitu korda. Lõpuks oli orgastiline sööming, milles oli tunda groteskset sensuaalsust».