Pedigree “Skeletal”

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pedigree "Skeletal".
Pedigree "Skeletal". Foto: Plaadi esikaas.

Eesti industriaalmetali löögirühm Pedigree on tagasi. Masinavärk on täistuuridel käima tõmmatud ja tööstusrevolutsiooni sildi alla hoolimatult varjatud invasioon alanud. Vange ei võeta - kõik relvad on lubatud.

Või ehk nagu bändi liider Bonne ise on rühmituse seitsmendat heli- ja hingekandjat iseloomustades öelnud, et kui varem tegid nad muusikat seinast seina, siis nüüd on piirid veelgi avaramaks käristatud. Ärge nüüd ehmuge - seinast seina ei tähenda, et tegemist oleks mingi polkast rockini albumiga.

Ei, Pedigree jääb industriaalmetali scenele truuks. Ent nad ei kihuta mööda selle muusikasuuna peamagistraale vaid kondavad kartmatult äärealadelgi. Nii ongi sündinud äärmiselt mitmekesise kõlaga album.

Võtame näiteks loo "Spiral Floods" mille pigem energiline kui agressiivne pungilik trummikäik sobiks vabalt näiteks J.M.K.E repertuaari. Selle kõrval kergemeelne ja õhuline, igihaljaste diskosämplitega eksperimenteeriv "Lucifer Boy". Ja seal samas hüsteeriline ning kurjakuulutav "Marine Corps" ja ängistav, kõduhõnguline "The Gas Heart".

Loetelu võiks jätkata - ükski plaadi seitsmeteistkümnest loost ei kopeeri eelnevat. Kui neid miski seob, siis see, et nad kõlavad kõik ühtmoodi hästi. Paganama hästi! Ahjaa, ning muidugi need rasked, metallist poldid ja robustsed keevitusarmid mis bändi viieteist aastase eksistentsi juures nende metalsele kestale oma jälje jätnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles