Ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma teatel on provintsiaalmuuseumi algusaegadel kogutud esemete hulgas palju väga haruldast materjali, mille põhilised kogumisprintsiibid olid eseme erandlikkus, kõrge vanus, tore lugu või hinnalisus.
Nõnda on muuseumisse jõudnud kurioossed esemed, nagu puutükike Peeter I voodi küljest, Alaska sõjarüü, Tallinna timuka mõõk 1525. aastast jmt.
"Paljud vanimad esemed provintsiaalmuuseumi kogudes pärinevad Johann Burchardi erakogust "Mon faible", mis sai alguse 1802. aastal," teadis Raisma. "Burchardi kogutud on Eesti ajaloomuuseumi vanimad esemed, mis on pärit Egiptusest."
Nii on näitusel eksponeeritud üks kollektsiooni haruldasemaid ja vanimaid esemeid, 6.-11. sajandist eKr pärinev papüürusetükike Memphise lähedalt hauakambrist, millel on hieroglüüfkirjas fragment "Surnute raamatust".
Imposantseim Egiptuse antikviteet on alabasterkivimist 664-525 eKr valmistatud pikerguse ahvinäolise kaanega kanoop kõrgklassi kuuluva Padihoremhebi hauakambrist, milles säilitati surnu siseelundeid. Näha saab ka krokodillipoja muumiat ja kassi sarkofaagi.
Tasapisi hakati enam tähelepanu pöörama esemete süsteemsele kogumisele ja eesti rahvakultuuri talletamisele. Aktiivsemalt hakkas muuseum kohalikku etnograafilist materjali koguma 19. sajandi lõpul.
Nii avaldas provintsiaalmuuseum 1866. aastal saksakeelsele publikule ja 1897. aastal ajalehe Ristirahwa Pühapäevaleht vahendusel eestikeelse üleskutse eestlaste tarbeesemete kogumiseks.
Näitusele on välja pandud provintsiaalmuuseumi kogudest pärinevaid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses kogutud haruldast etnograafilist materjali, mida seni on üsna harva eksponeeritud.
Väljas on uhkeid pruudipärgi ehk sepleid Hiiumaalt ja Põhja-Eestist, pruunikasmusta siidiga tikitud lillkirjaga käised, ehteid, rahvapille ja tööriistu.
Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde 1864. aastal asutatud provintsiaalmuuseum on Eesti ajaloomuuseumi eelkäija.
Näitus on Suurgildi hoones avatud kuni 29. septembrini iga päev 11-18.