Andrus Kivirähk ei oska luulet lugeda
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
10. aprill 2013, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/04/04/1672276t1h6e05.jpg)
«Ka kõige suuremad sullerid ja riigivargad on tegelikult argisituatsioonis meeldivad ja head inimesed,» ütleb Andrus Kivirähk, kes just sai maha romaaniga «Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust".
Kivirähk tõdeb Õhtulehele antud intervjuus, et tema tekstides on soositud seisus olnud hea ja mugav inimene.
«Mul on tegelaseks ikka pigem selline hea inimene,» lisab ta.
Samas tunnistab mees, et kuigi on suur kirjandusesõber, ei oska ta luulet lugeda.
«Ma olen väga leige luuležanri suhtes, ma otsin tekstist ikka mingit narratiivi ja nalja, või dramaatikat. Luule puhul on paratamatult nii, et kui algus on igav, siis pilk hüppab lõppu, et mis siis lõpuks saab. Aga nii ei loeta luulet – et sa tahad teada, mis luuletuse lõpuks saab. See pole luuletuse puhul tähtis. Ma ei oska, jah, luuletusi lugeda,» sõnab Kivirähk.