Väljaanne Daily Mail avaldas seitse pilootide poolt paljastatud vähetuntud fakti lendamise kohta.
Pilootide seitse fakti lendamise kohta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. detsember 2015, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennukitel on sageli tehnilisi vigasid - pilootide teatel vastab see fakt tõele, sest kokpiti elektrikatkestused ja mootorite töö lakkamine keset lendu on võrdlemisi sagedased. Enamik tehnilisi vigasid saab parandada enne väljalendu või ka lennu ajal nii, et see ei häiri lendamist ega sea reisijaid ohtu.
Maandumisel võib tekkida suitsu – nii mõnigi lennureisija on näinud oma silmaga, kuidas maandumisel, kui lennuki rattad maandumisrajaga kokku puutuvad, tekib suits. Mõnikord peavad piloodid tegema halva ilma tõttu kiire hädamaandumise ning siis võib rattakummide ja katte kokkupuutel tekkida suur hõõrdumine. Lisaks suitsule on oht ka leekide tekkeks. Kuid suitsu võib tekkida ka maandumisraja katte temperatuurikõikumisest.
Lendurid magavad lendudel – mõnikord jäävad väsinud autojuhid roolis magama, kuid sama võib juhtuda ka pilootidega. 2012. aastal Suurbritannias tehtud uuring näitas, et rohkem kui pooled Briti pilootidest on lendude ajal magama jäänud. Teisalt aga tohivad piloodid pikkade lendude ajal vaheldumisi magada, kuid mitte kokpitis olles. Pikamaa lendudel on tavaliselt kuni neli pilooti, et lennukit juhiks väljapuhanud inimene.
Hommikustel lendudel on vähem turbulentsi – pilootide teatel tasuks turbulentsi väga vihkavatel või seda kartvatel inimestel lennata hommikuste lendudega, kuna hommikuti on turbulentsi vähem. Turbulentsi tekitavad õhukeerised ja äike. Meteoroloogide andmetel esineb äikesest ja tormist tingitud turbulentsi enim pärastlõunasel ajal, õhtuks ilm tavaliselt selgineb ja selle tõttu on hommikutil ilm kõige rahulikum. Lisaks on hommikune temperatuur madalam ning maapinnalt tõusev soojem õhk ei saa tekitada kõrgemates õhukihtides keeriseid.
Piloodid söövad erinevaid roogi – pilootidele pakutakse meeskonna jaoks valmistatud toitu või siis äriklassi toitu. Lennureeglid näevad ette, et kapten ja kaaspiloot peavad sööma erinevaid roogi, kuna see aitab ennetada toidumürgitusest tekkivat riski lendamisele. On ka neid piloote, kes söövad lendudel vaid kodust kaasa võetud roogi.
Pikne on 10 000 meetri kõrgusel tavaline – statistika kohaselt on peaaegu iga lennuk lennanud äikesetormis ja saanud pikselöögi. Pilootide andmetel võib lennuk saada pikselöögi üks kord aastas. Tänapäeva lennukid on ehitatud nii, et pikselöök ei peaks süsteeme segi paiskama ega lennukit alla kukutama.
Hapnikumaskid töötavad vaid 15 minutit – 10 000 meetri kõrgusel lendavas lennukis on ohu korral aega hapnikumaski pähetõmbamiseks vaid sekundeid. Hapnikumask ei pea tõesti kaua vastu, vaid 15 minutit enne kui hapnik selles otsa lõpeb. Lennundusekspertide sõnul peaks 15 minutist piisama, et piloodid viiksid lennuki madalamale kõrgusele, kus lisahapnikku vaja ei ole.