VIDEO ⟩ Tulnukate megastruktuuri teoreetik, füüsik Freeman Dyson suri 96-aastasena
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. märts 2020, 11:44
/nginx/o/2020/03/02/12982699t1hcf28.jpg)
Inglasest füüsik ja isemõtleja Freeman Tyson suri oma kodus USAs New Jerseys, olles mõni aeg enne seda raskelt kukkunud.
28. veebruaril 96-aastasena surnud teadlase teooria kohaselt on universumis kõrgeltarenenud tsivilisatsioone, mis saavad energiat tähtede termotuumasünteesi protsessidest, kirjutab livescience.com.
1923. aastal Suurbritannias sündinud Dyson kolis 1947. aastal USAsse ja töötas suure osa oma elust Princetoni ülikoolis.
Ta sai 1940. aastate lõpul tuntuks töödega, mis puudutasid valgust ja ainet. Ta avaldas teadustöid, milles käsitles universumi arengut, tuumajõul töötavat kosmoselaeva, matemaatikat ja filosoofiat ning kujutas ette, kuidas teistest päikesesüsteemidest ja galaktikatest pärit tsivilisatsioonid elavad ja liiguvad kosmoses. Tema teooria järgi suudavad seda ka tulevikuinimesed.
«Dyson genereeris revolutsioonilisi teaduslikke ideid, sealhulgas kvant- ja inimmaailma ühendavaid arvutusi. Ta töötas paljude valdkondadega, sealhulgas tuumaenergeetika, tahkisefüüsika, ferromagneetika, astrofüüsika, bioloogia ja rakendusmatemaatikaga," kirjutas Princetoni ülikool Dysoni järelehüüdes.
Dyson sõnas 2009. aastal antud intervjuus, et ta lähtus oma teadusuuringutes alati uudishimust.
«Olen alati nautinud seda, mida tegin, sõltumata sellest, kas see oli oluline või mitte. Arvan, et kui soovitakse võita Nobeli preemiat, siis tuleks tegeleda ühe teemaga vähemalt kümme aastat. See polnud minu stiil,» sõnas Dyson, kui temalt küsiti, miks ta ei võitnud kunagi Nobeli preemiat nagu tema kolleeg Richard Feynman.
Vaieldamatult on Dysoni kuulsaim idee Dysoni sfäär, mis on hüpoteetiline struktuur, mille tsivilisatsioon võiks ehitada ümber tähe, et selle energiat ära kasutada. See mõiste on jõudnud ka ulmesse ja astronoomiasse.
Freeman John Dyson 1923 — 2020
— こしょう (@erespex) February 29, 2020
Requiescat In Pace?️?️?️#dysonsphere pic.twitter.com/pQFQKZKXjO
Viimastel aastatel on mõned astronoomid spekuleerinud, et meie galaktika tähe, mille sära kummaliselt muutub, ümber võib olla Dysoni sfäär ehk võõras megastruktuur.
Dyson oli tuntud ka oma kummaliste vaadete poolest kliimamuutustele. Ta ei vaielnud, et kliimamuutus on suurelt osalt inimtekkeline, kuid talle ei meeldinud, et seda esitleti agressiivsel viisil.
Ta väitis, et miljardite geneetiliselt muundatud puude istutamine, mis koguvad rohkem süsinikku kui olemasolevad puud, lahendaks kliimamuutuse probleemi.
2020. aastal veel selliseid metsi ei ole ja inimkond peab leidma teisi viise, kuidas kliimamuutusega toime tulla.
Freeman John Dyson (15. detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, olles tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.
Dyson oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Šveitsi matemaatiku Verena Huber-Dysoniga on tal kaks last: Esther ja George. Teisest abielust Imme Jungiga on tal neli last: Dorothy, Mia, Rebecca ja Emily.
Dysoni vanim tütar Esther on investor ja ettevõtja, keda on nimetatud «arvutimaailma mõjukaimaks naiseks». Ta poeg George on teadusajaloolane.
Tal oli õde Alice (1920–2013).