Täna PÖFFil: «Kärva maha, paps» näitab, mis juhtub Quentin Tarantino käekirja ja vene temperamendi segamisel
/nginx/o/2016/11/03/6033625t1h1027.jpg)
29. november 2018, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/29/11612519t1he323.png)
Uskuge mind, sellist filmi olete te PÖFFi võistlusprogrammi oodanud juba pikisilmi. Pealegi Venemaalt. Ja veel millise pealkirjaga. Elektrišoki taoline rapper, mis võiks oma otsekohese ja nahaalse B-filmi esteetikaga kadedusest roheliseks ajada selle žanri suurkuju Quentin Tarantino enda, on «otse vasaraga pähe ja silmade vahele» stiilis jõhker verepulm, kus 29-aastane debütant-lavastaja Kirill Sokolov ei hoia millegagi tagasi. Ja õigusega, miks peakski?
Praktiliselt ühe eluruumi piirides toimuv linateos algab nagu iga teine "tavaline" film. Noormees ilmub ühel õhtul pruudi palvel äiapapa ukse taha, ainult et… Mis selles satiirilises komöödias aga edasi saab, peab vaataja juba ise kinos kogema.
Rupskiooperile omane vaatemäng, midagi mulluse PÖFFi kesköise hiti "Kättemaks" sarnast, kus vaataja valatakse kaudselt üle ämbritäite vere ja lögaga, mis ei taha ega tahagi lõppeda. Ja see pole mitte vastik, vaid kuradima lõbus! Nali naljaks, tegelikult on "Kärva maha, paps!" midagi märksa enamat kui niisama trall ja tagaajamine. Kes soovib, võib näha paralleele kas või Zvjagintsevi ühiskonnakriitilise draamaga "Armastuseta", ainult et teistsuguses võtmes.
Viiburi filmifestivali parima teose peavõit võis tekitada auhinnatseremoonial küll teatud kadedussahinaid, kuid Aleksei Balabanovi ("Vend") mantlipärijaks peetav Sokolov oli õige mees õiges kohas. Uskudes viimase suuri ambitsioone, ei tule mees ka PÖFFile mitte millegi vähema kui debüütvõistlusprogrammi peavõidu järele. Kellel saab midagi selle vastu olla?