Külmad tuuled peletavad õhusooja

Ülased. Foto: Lauri Kulpsoo/ Postimees

“Jürikuu soe, lehekuu vilu. Vilu lehekuu, märg jaanikuu ja kuiv lõikuskuu täidavad põllumehe viljasalved. Lehekuu vihm ja lumi puistavad kulda põllule ja aeda.”

Need eelmise sajandi algul kirja pandud tarkuseivad peavad paika tänapäevani.

Tänavune aprill oli vähemalt Lõuna-Eestis tavalisest paari kraadi võrra soojem. Kuu viimase kümne päeva ilmad olid äravahetamiseni mai lõpu, juuni alguse nägu. Tänu sellele astus loodus pika sammuga maikuusse.

Maapind tahenes päevadega, mets muutis värvi, murud rohetasid. Mai alguseks jõudis loodus kohati nädala jagu kalendrist ette. Hiirekõrvad, kaselehed ja käo kukkumine, vahtra õitsemine ning pääsukesed kuulutavad tavaliselt päevasooja mai algul.

Tänavu sai seda kuulda-näha juba aprillis, kuid linnukevad jäi sellegipoolest ettevaatlikuks. Põhjus selgus varsti: 2.-3. mai kuu loomise ja magnettormi aeg tekitasid läänemerele otse meie külje alla ägeda tsükloni.

Sai tõeks vanarahva ütlemine: “Kui jüri toob rohelise, siis mai pistab selle nahka.”

Ilmad jahenesid päevapealt. Tormituul lükkas lahelt jää, Ruhnus keerles lumemöll, mandril ja saartel sadas vihma ning kohati lörtsi.

Aga pole halba heata: kogu Eesti põllumaad said kastetud, tolm kinni löödud, tuleohtlikkus kahanes mitme järgu võrra. Jahedus aga annab loodusele aega kevadega kohanemiseks. Õiteaeg pikeneb.

Jahedapoolsed tuulised ilmad kestavad, eriti ranniku pool, sest merevesi on veel külma täis. Sisemaal tuleb päikeses sooja küll üle 15 kraadi, aga sagedased põhjakaarte tuuled tekitavad külmatunnet.

Tähelepanu! Külmetushaigused on varmad tulema. Näis, kas tuuleristipäevaks (12. mai) külmad tuuled taltuvad. Senise ilmakäigu järgi seda küll ei usu.

Nagu kevaditi ikka, veavad valitsevad kõrgrõhualad põhjast külma õhku kevade soojale sekka. Taeva sügav sinine värvus näitab, et kõrgustes meie kohal võimutseb külm arktiline õhk. Nii pole öökülma oht veel möödas.