Hollywoodi kõige kuulsam mõrvajuhtum jääbki lahendamata?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elizabeth Short politseiväljaande esiküljel
Elizabeth Short politseiväljaande esiküljel Foto: wikipedia.org.

Briti kirjanik Piu Eatwell uuris 1947. aastal Los Angeleses aset leidnud mõrva, milles kaotas elu Must Daalia ja avaldas sellest raamatu «Black Dalia, Red Rose».

Eatwelli arvates tappis 22-aastase noore näitlejanna Elizabeth Shorti kupeldaja, kes oli seotud Hollywoodi stuudiote juhtidega, edastab msn.com.

Elizabeth Short
Elizabeth Short Foto: wikipedia.org

Los Angelese politsei leidis 15. jaanuaril 1947. aastal Leimert Parkist parkimisplatsi kõrvalt kõnniteelt näitlejanna Shorti surnukeha, mis oli lõigatud kaheks. Uurimne näitas, et naist oli pekstud ja tal oli vigastusi, mille tõttu ta verest tühjaks jooksis.

Lisaks olid ta siseorganid eemaldatud ja ta suu kõrvadeni kõhki lõigatud. Samuti oli eemaldatud ta rinnalt ja reite siseküljelt kudet.

Elizabeth Short
Elizabeth Short Foto: General/Scanpix

USA meedia kirjutas siis, et oletatavalt naine uimastati ja siis tapeti, nimetades ta Mustaks Daaliaks, kuna ta surma asjaolud olid salapärased. Musta Daalia nimi saadi 1946. aastal linastunud krimifilmi «The Blue Dahlia» järgi, «sinine» muudeti« mustaks». Selles linateoses kahtlustatakse pommituslennuki pilooti oma truudusetu naise tapmises.

Eatwelli raamatus on rõhk Hollywoodiga seotud kupeldajal Leslie Dillonil, kellel oli ka sõpru politseis.

Naise tapmisjuhtumi uurimise ajal teatas Los Angelses politsei psühhiaater, et te tema andmetel teab Dillon Musta Daaliaga juhtunust rohkem kui politseiuurijad.

Eatwelli väite kohaselt Dillon võrgutas Shorti, kuid üritas siis teda suure raha eest müüa prostituudina Hollywoodi mõjukatele meestele.

Elizabeth Short
Elizabeth Short Foto: General/Scanpix

Raamatus on, et Dillon teadis Shorti elu üksikasju, ka seda, kus ta liikus ja kellega suhtles. Olles teadlik ka sellest, et naisel oli kehal tätoveering. Seda sai ta teada vaid juhul kui oli näinud Shorti alasti.

Politsei ei pidanud Shorti juhtumi ajal Dillonit kahtlusaluseks ja teda ei arreteeritud. Samas on aastakümnete jooksul ilmunud mitmeid raamatuid, artikleid ja filme, milles peetakse Dillonit mõrvariks.

2003. aastal ilmus Los Angelese politsei pensionil uurija Steve Hodeli raamat «Black Dahlia Avenger: The True Story», milles ta näitab näpuga oma surnud isale George Hodelile, kes oli kirurg. Politseiniku andmetel oli näitlejanna Short ta isa armuke ja isa tappis ta, samas aga uuris ta anatoomiat ning siis viskas «ülejäägid» avalikku kohta.

«Mitmed väljaanded kirjutasid pärast Shorti mõrva, et George Hodel oli näitlejanna kallim. Mu isa oli tuntud oma armukadedusest ja võis naise vihahoos tappa, kui sai teada, et naine on seotud vele ühe mehega. Igatahes politsei ei uurinud, kas mu isa võis mõrvar olla ja teda ei antud kohtu alla,» teatas Steve Hodel.

1987. aastal ilmus James Ellroy kriminaalromaan «The Black Dahlia», mille põhjal tehti 2006. aastal film, peaosi mängisid Josh Hartnett ja Scarlett Johansson.

Filmi «Must Daalia» reklaamplakat
Filmi «Must Daalia» reklaamplakat Foto: wikipedia.org

«Elizabeth Short oli tüdruk idarannikult Bostonist, kes läks Hollywoodi, et saada kuulsaks. Ta sai kuulsaks, kuid alles pärast oma surma. Uurimine näitas, et enne ta tapmist piinati teda mitu päeva. Ta oleks võinud jääda kadunuks, kui mõrvar oleks ta surnukeha kas ookeani visanud või maha matnud, kuid millegipärast sõidutas ta surnud ja pooleks lõigatud naist autos ja viskas siis Los Angelese kesklinnas kõnniteele,» teatas Ellroy.

Shorti mõrv on seni lahendamata, andes ikka ainest nii raamatuteks, filmideks kui vandenõuteooriateks. Aastate jooksul oon lisaks Leslie Dillonile ja George Hodelile kahtlustatud Shorti tapmises veel kümneid mehi.

USA meedia viitas produtsent Harvey Weinsteini ahistamisskandaaliga seoses Shorti juhtumile teatatdes, et Weinstein kasutas küll näitlejannasid ära, kuid kedagi ta ei tapnud. Short võis olla samuti Hollywoodi mõne mõjuka mehe «seksisõber», kes võis mehe karjääri ohustada ja ta tapeti selle tõttu. 

Elizabeth Short politseiväljaande esiküljel
Elizabeth Short politseiväljaande esiküljel Foto: wikipedia.org.
Elizabeth Shorti haud
Elizabeth Shorti haud Foto: wikipedia.org
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles