Elujaatavad mehed mustas muutsid Eesti publiku huntideks

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile õhtul pärast StandARTi ja Forgotten Sunrise’i soojendust Tapperi lavale astunud VNV Nation haaras solist Ronan Harrise isikus kuulajad esimesest hetkest raudsesse haardesse. Bänd pakkus võimsa energiast pakatava elamuse, mille sõnumiks oli nukrutsemise asemel ihu ja hingega elu nautida.

Kuigi bändi loomingut lahterdatakse dark electro alla, oli Harris laval kõike muud kui tüüpiline sünge gootipoiss. Hüüded «On teil hea olla?», «Tõstke käed üles!» ja «Ma ei kuule teid!» pole tumemuusika kontsertidel just tavalised, kuid kütsid rahvast seda enam üles. «See, et te kannate musta, ei tähenda veel, et oleksite surnud!» teatas maailmakuulus külaline, kes ise lausa pakatas energiast ja nautis ilmselgelt iga hetke Eesti publiku ees.

End juba esimeste lugude ajal higist tilkuma rahmeldanud Harris oli ilmselgelt tulnud endast maksimumi andma ja tegi rahvale kohe alguses selgeks, et sel kontserdil peab ka publik aktiivselt kaasa elama ja end võimalikult hästi tundma. «Tehke, mida iganes tahate!» hõiskas laulja. Ja seda ei tulnud kaks korda öelda. Muuhulgas tituleeris bänd Eesti publiku hundikarjaks, sest sellist pöörast huilgamist nagu siin polevat nad veel kuskil kuulnud.

Energiast pakatav Harris oli laval super vaatepilt, kes ilmselgelt nautis esinemist ja publikuga suhtlemist iga ihurakuga. Lugude vahele pikkis ta vahedat huumorit, visates muuhulgas nalja nii oma kehakaalu, tuimade eestlaste stereotüübi kui Eesti ja oma sünnikodu Iirimaa võõrvallutusterohke ajaloo üle.

Ka muusika osas polnud VNV Nation kitsi, mängides ette nii armastatud ballaadi «Illusion» kui mitmed teised tuntumad lood, nende seas näiteks «Testament», «Chrome», «Darkangel» ja «Beloved». Kaks korda lavale tagasi kutsutud bänd lõpetas oma esimese Eesti kontserdi looga «Perpetual», mida saatsid päikesetõusu meenutavad valgusefektid ja publiku ekstaatiline ühendkoor: «Let there be, let there always be, neverending light!».

[«Paljudel inimestel alternatiivses skenes on elus raskusi ning nad mõtlevad väga paljudele asjadele. Nad võiksid küll otsida bände, mis rõhutavad «kõik on sitt ja maailm saab otsa» mentaliteeti, kuid meie pole see bänd. Sõnad, mida kõige tihemini peale oma esinemist inimestelt kuuleme, on «energiline», «eufooriline» ja «tugev». Minu meelest on see hea asi.» Ronan Harris intervjuus Rada7.ee’le]

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles