ARVAMUS ⟩ Kes on ikkagi ohver? Kolm moraalset vaadet Jaak Madisoni juhtumile

Taas Euroopa Parlamenti kandideerivat Jaak Madisoni süüdistatakse seksuaalses rünnakus. Foto: Elmo Riig

Jättes juriidilise hinnangu vastavatele institutsioonidele, võib Jaak Madisoni värskele skandaalile visandada kolm maailmavaatelist moraalset laadi hinnangut, kirjutab diplomeeritud semiootik Mihkel Kunnus.

1. Traditsioonilis-patriarhaalne reaktsioon (omane eelmodernistlikule kultuuripsühholoogiale)

Selle maailmavaate järgi pole mees ja naine võrdväärsed moraalsed subjektid. Naine on mehe eeskoste all, abielu on väga tõsine ja püha institutsioon. Selle vaate järgi on antud skandaalis kõige suurem kannataja Jaak Madisoni lapse ema (ja laps). Esmalt muidugi juba seetõttu, et Jaak pole oma lapse emast teinud «ausat naist», st abiellunud. Mehel on kohustus olla oma lapse ema sotsiaalmajandusliku ja psühholoogilise turvatunde tagaja. Kui mees selle vastu patustab, siis sanktsioneerivad (füüsiliselt) teda naise meessoost lähisugulased, isa, vennad, onud jne.

Selle vaate järgi on komblusnormide vastu eksinud ka nõunik: noor ja vallaline naisterahvas ei tohi kohe teps minna purjutavate meestega koos kõrtsi, saati kurameerida värske isaga jne. Sanktsiooniks on häbistamine suguõdede poolt jms. Heatahtlik preester lohutaks nõunikku: «Sa pole täielik inimrämps, ükski inimene ei ole, Jumal armastab sind Su pattudest hoolimata. Kes üldse ütles, et oled täielik inimrämps? Seda ütles ju Su südametunnistus, mu laps, ei keegi muu, ütles, sest Jumal armastab sind ja tahab, et Sa käituksid õigesti. Kui Sa kahetsed pattu, ja näe, kahetsedki, ja parandad oma meelt, siis saad oma hingerahu tagasi!»

2. Retrofeministlik-võrdõiguslaslik reaktsioon (muutus õhtumaades üha domineerivamaks XX teisel poolel).

Selle maailmavaate järgi on mees ja naine täiesti võrdsed moraalsed subjektid, naine pole mehe eeskoste all, mees ei pea teda ei kaitsma ega ülal pidama, mees ja naine on võrdsed nii agentsuses kui vastutuses.

Selle maailmavaate järgi ei pea täiskasvanud inimeste omavahelise suhtluse järele keegi valvama või vastutama, kui keegi ei kasuta vägivalda või sundi, ei kuritarvita ametipositsiooni vms, siis on kõik lubatud. Moraaliseadus on iga inimese sees, tema südametunnistuse asi. See, mis toimub vägivalla ja sunnita kahe täiskasvanud inimese vahel, jääb täielikult nende südametunnistuse asjaks, kellegi kolmanda asi pole siin moraliseerida. See, mis tundega vaatab peeglisse nõunik, on tema ja ainult tema asi, see, mis tundega vaatab peeglisse (või oma lapse, lapse ema otsa) Jaak Madison, on tema ja ainult tema asi.

3. Uuspuritaanlik-võuklik reaktsioon (muutus silmatorkavaks XXI sajandi teisel kümnendil)

Naine ja mees pole võrdsed moraalsed subjektid, eriti, mis puudutab seksuaalmoraali. Mees on a priori suurema vastutusega, naine on/peab olema ühiskondlik-institutsionaalse eeskoste all. Kui mehe naise soosuhtlus osutub konfliktseks ehk naine esitab kaebuse, siis on amoraalne käsitleda olukorda retrofeministlik-võrdõiguslaslikult, st püüda välja selgitada juhtumi konkreetseid asjaolusid, mõlema inimese konfliktile eelnenud käitumismustreid jne. Naine on/peab olema ühiskondlik institutsionaalse eeskoste all ja põhimõtteliselt ei saa olla tegureid (joobeaste, väljakutsuv käitumine või riietus, varasemad käitumismustrid, pöördumised jne), mis omistaks talle mingigi vastutuse konflikti tekkes. Selle maailmavaate järgi on nõunik ohver, sest ta esitas kaebuse. Ohver on staatus, mis tagab moraalse immuniteedi antud küsimuses. Jaak Madison on süüdlane ja kuulub ühiskondlik-institutsionaalse sanktsioneerimise alla (tema laps ja lapse ema ei puutu selle maailmavaate järgi üldse kaasusesse).

Mõistagi on tegu jämedakoeliste skeemidega, moraalipsühholoogiliste visanditega, mis aga ehk aitavad paremale refleksiivsele selgusele.