«Kõndiv kala» on ühenduslüliks vee- ja maismaaloomade vahel

Tiktaalik roseae pealuu Foto: Wikipedia.org

Teadlaste sõnul on 375 miljonit aastat tagasi elanud «kõndiv kala» ühenduslüliks vee- ja maismaaloomade vahel.

Teadlased lisasid, et Tiktaalik roseae nime kandval kalad olid võimelised toime tulema kahes keskkonnas – vees ja maismaal, kirjutab AP.

«See kala aitab mõista, kuidas vee-elanikest maismaa elanikud said. Kala kehaehitus lubas tal maapinnal liikuda,» selgitasid uurijad.

Teadlased uurisid Kanada arktilisest piirkonnast 2004. aastal leitud eelajaloolise kala skeletti. 

«Tiktaalik roseae skelett näitas, et loomade liikumine veest maale oli seniarvatust keerulisem kui lihtsalt väide, et kaladel tekkisid uimede asemele jäsemed. Vahelülide areng oli väga pikaajaline protsess ning neil olid nii vee- kui ka maismaaloomadele omaseid jooni,» nentisid uurijad.

Teadlaste sõnul näitas eelajaloolise kalakolju uurimine, et see loom oli võimeline hingama nii vees kui ka maismaal, sest tal olid nii lõpused kui ka kopsud.

««Kõndiv kala» ei olnud tegelikult maismaaloom. Enamiku aega veetis ta vees,» selgitas Philadelphia loodusteaduste akadeemia uurija Jason Downs.

Downs jätkas, et loomad ei liikunud järsku veest maismaale, vaid toimus pikaajaline kohastumine madalas vees elanud isendite seas.

«Tiktaalik roseae on üks neist subtroopilises keskkonnas madalas vees elanutest, kes evolutsiooni käigus kohandus uute oludega ja temast sai kahepaikne,» lausus uurija.

«Kõndiv kala» oli veekiskja, kes võis kasvada kuni üheksa meetri pikkuseks. Tal olid teravad hambad ja nagu lamedaks litsutud pea.

«Oma välimuselt meenutas see liik mitte kala, vaid tänapäeva krokodille. Samas ei saa teda krokodillide hulka liigitada, sest ta on ikkagi kala,» nentis Downs.

Tiktaalik`ut peetakse maismaal elavate olendite - kahepaiksete, roomajate, imetajate ja isegi inimese kaugeks esivanemaks.