«Sucker Punchi» filmiarvustus: virtuaalne koomiks või mis?!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/04/01/549603t1h912e.jpg)
Tänasest kinodesse jõudev film on nagu sibul: pealt kullakarvaline, kuid see-eest seest siiru-viiruline. (Vaata treilerit allpool).
Ha-haa, samahästi võiks öelda, et film on väga mitmeplaaniline, kuid üsna kindel on, et see on väga multitask, ehk sümbioos erinevate meediumite kasutamisest.
Muide, selguse huvides, sõna «meedia» on tegelikult mitmuses ja «meedium» meediakanali tähenduses ainsuses. Niisiis koomiks, arvutimäng, muusikavideo, teleseriaal oleks nagu esimesed formaadid, mis kinolinal lahtirulluvat vaadates ette tulevad.
Filmi süžee räägib teismelisest tüdrukust, kes satub pärast peredraamat ravile psühhoneuroloogiahaiglasse.
Siin jõuamegi filmi eestikeelse pealkirjani - «Põgenemine reaalsusest», sest seal haiglas hakkab peategelase ja tema kaaslastega põgenemisplaani ettevalmistades nii mõndagi eriskummalist juhtuma ja seda nii ilmsi kui fantaasias.
Filmi rambolike fantaasia-episoodide kaadrid on muljetavaldavad ja millegipärast tunduvad need pigem koomikslikud kui arvutimängulikud, seda ehk eheduse tõttu. High-tech loomulikult, värvi kokku ei hoita. Õnneks ka on, mida joonistada ja siin peab ütlema küll tänusõnad operaatorile, graafikatiimile, kunstnikule ja stsenaristist režissöör Zack Snyderile.
See on tõesti hämmastav, fantaasialikud võitlusstseenid avardavad nagu panoraami, et mida üldse ühest filmist võiks oodata, ja seda nagu suurema reaalsuse suunas..., mis pole ju tegelikult kuigi loogiline.
Aga ütleks siis perspektiividest rääkides ja piltlikult väljendudes; kui näiteks «Charlie inglid» ja «Draakonitätoveeringuga tüdruk» oleksid tehtud koomiksi põhjal, siis selleks koomiksiks võikski olla «Sucker Punch».
Nojah, mainima peaks ka «Lara Croft: Tomb Riderit», aga... see ongi ju tehtud koomiksi järgi :).
Lisaks haaravale pildile ja pingelisele sisule näeb ja kuuleb ka sellist ehk «Kill Billi» stiilis filosoofilist rida («Kui sa ei võitle millegi eest, on sind kerge jalust maha lüüa. Sul on kõik võimalused/relvad olemas, võitle»), mida aeg-ajalt loeb ette meeleheitelperenaistelik taustahääl ja mis tõmbab filmi ka stiilselt kokku.
Muide, rahvas plaksutas peale filmi lõppu ka ning filmi ajal hoidsid noorsandid sõna otseses mõttes kätega oma pead või õlgu kinni, et saaks seksikat actionit paremini jälgida.
Silmailu eest hoolitseb filmi peaosas austraalia näitlejanna ja modell Emily Jane Browning (22), filmi vast ehk tuntuim staar on Vanessa Hudgens (22), režissöör on Zack Snyder, film maksis 82 miljonit dollarit.
Ahjaa, Browning ka laulab ise kahes filmis esitatavas laulus. Laulude nimekiri on on kohe allpool ja video laulude katketega ka.
Minge kinno!
1. Sweet Dreams (Are Made Of This) - Emily Browning
2. Army Of Me - Björk
3. White Rabbit - Emiliana Torrini
4. I Want It All / We Will Rock You - Queen
5. Search And Destroy - Skunk Anansie
6. Tomorrow Never Knows - Carla Azar
7. Where Is My Mind? - Yoav
8. Asleep - Emily Browning
9. Love Is The Drug - Carla Gugino