Juhkental ei lase end õelusest heidutada
25. mai 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna õhtul Oslos Eurovisiooni 55. lauluvõistlusel Eesti au eest seisev Malcolm Lincolni solist Robin Juhkental lubab, et ei lase õelatel internetikommentaatoritel end rööpast välja viia.
Robin Juhkental tunneb end Eurovisioonil nagu kala vees. Ei pelga ajakirjanike ees kerget tsirkust teha, lehvitab kõrgel Eesti lippu ja annab pöidlaga märku, et kõik on kõige paremas korras. Pisut meenutab ta ehk aastatetagust Tanel Padarit, kes Kopenhaageni Eurovisiooni-möllu täiel rinnal nautis. Juhkental on Padarist siiski pisut vaoshoitum.
Kuigi aastaid on Juhkentalil vaid 22, õhkub temast kaasasündinud tasakaalukust, mida antakse kaasa heast lastetoast või geenidega. Kui vaja, teeb ta telekaamerate ees koos teiste artistidega pulli, kuid ei lähe kunagi liiale.
Kimbutas kerge külmetus
Üks asi, mis Juhkentali pika euronädala jooksul on korralikult – tõele au andes hingepõhjani – üllatanud, on hullus, mida peamiselt kultiveerivad Oslosse saabunud Eurovisiooni-fännid ning ka mõned ajakirjanikud.
«Siin on lausa meeletud fännide hordid,» ei suuda ta ära imestada. «Nii suurt ja hullu üritust ma küll ei oodanud! Nad on täielikud fanaatikud. Mõnel on kaasas albumid, kuhu pandud kõigi osalejate pildid, olenemata sellest, kas artist või laulja neile meeldib või mitte. Koguvad promoplaate ja ma kujutan ette, milline kogu neil kodus võib olla. Aga see mõjub ikkagi positiivselt.»
Euronädalast tõstab Juhkental eriti esile enda tehtud intervjuud eile Eestis esinenud Kanada laulja Rufus Wainwrightiga, kes olevat «ei» öelnud koguni seitsmele Norra telekanalile, eelistades intervjueerijana Juhkentali. «Sain hindele kaks pluss hakkama,» naerab ta.
Positiivselt meelestatud
Veel on meelde jäänud Serbia pidu, mida täiel rinnal nautimast segas kerge palavik. «Olnuks natuke rohkem sakki sees või tundnuks ennast paremini, oleksin päris kõvasti tantsu lasknud,» tunnistab Juhkental.
Külmetus, mille põhjuseks usub noormees olevat hotellitoa liialt põhja keeratud konditsioneeri, vaevanud ka paari taustalaulupoissi, ent tänaseks, usub ta, on kõik täie tervise juures. «Minul on hääl korras, selle pärast ei pea muretsema,» kinnitab Juhkental.
«Me ei saa läbi kukkuda, sest anname endast maksimumi,» kaalub laulja tänaõhtusi šansse. «Selle nahka, et ennast laval ebakindlalt tunneksime, ei tohi midagi minna. Eks siis näis, kuidas läheb! Ja loodan, et ei vea alt inimesi, kes minu poolt «Eesti laulul» hääle andsid.»
Juhkental sõnab, et need, kes teda, Malcolm Lincolni või vokaalkvartetti Manpower 4 maa põhja kiruvad, talle korda ei lähe. «Mul on sellest täiesti savi,» räägib ta. «Sest kes on kirunud, nendele oleme nagunii madalam kui muru ja meie tänaõhtune esitus ei muuda nende inimeste meeltes midagi. Kujutan ette, kuidas nad meie läbipõrumist ootavad!»
Laulja arvates on eestlastes liialt palju kriitikameelt, kuid õnneks on talle lühikese ajaga selle suhtes väga paks nahk peale kasvanud. «Nii et lähen esindama neid, kes minu poolt hääle andsid,» rõhutab ta.