Hiljuti välja antud raamatus «Was Hitler ill?!» väidetakse, et natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler pidi terviseprobleemide tõttu kasutama «primitiivset» Viagrat.
Raamat: Hitler kasutas «primitiivset» Viagrat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. veebruar 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat põhineb arhiivisügavustes varjul olnud meditsiinidokumentidel, milles seisvat, et kuna Hitler kartis tablettidega mürgitamist, siis lasi ta vajalikke ravimeid süstida, kirjutab The Telegraph.
«Natsi-Saksamaa juht võttis oma valitsusajal 82 erinevat sorti ravimit, kaasa arvatud ka algelist potentsiravimit, mis oli testosterooniekstrakt,» seisab raamatus.
Väidetavalt süstis Morell Hitlerile noorte härgade seemnevedelikust, testosteroonist ja sugunäärmetest võetud aine segu.
Arvatakse, et see «kokteil» andis Hitlerile vajaliku energia, et oma 32-aastase kallima Eva Brauniga armatseda.
Hitleri ravimite eest vastutanud arsti Theodor Morelli ülestähendused on säilinud.
Luftwaffe juht Hermann Goering andis Morellile hüüdnimeks «Reich`i süstimeister», kuna sel arstil oli komme kõiki ravimeid manustada süstimise teel.
Goeringist sai sõja lõpuks tänu Morellile morfiinisõltlane.
Lisaks olevat Morell natsidiktaatorile veeni süstinud ka metamfetamiini, glükoosi, barbituraate, opiaate ja vitamiine.
Meditsiinidokumentides seisab, et kõige kriitilisemal perioodil tarbis Hitler päevas 28 erinevat medikamenti ja narkootikumi.
Ka olevat Hitler kartnud vähki haigestumist. Tal oli kõrge vererõhk, krambid, peavalud ja suurenenud kurgumandlid, mis ära opereeriti. Seedimine tekitas Hitlerile probleeme ning tal olid ka selle jaoks eriravimid.
1945. aasta aprillis võttis 33-aastane Braun tsüaniidi ja Hitleri lasi end Berliini punkris maha.
Meditsiiniajaloolaste Henrik Eberle ja Hans-Joachim Neumanni kinnitusel saab miljonite inimeste surma kirjutada selle arvele, et Hitler langetas oma otsused mitte just kõige parema tervise juures olles.
«1945. aastal oli tal juba välja kujunenud Parkinsoni tõbi ning tal oli väga suuri vaimseid häireid, kuid samas oli mõnel perioodil ta mõistus täiesti korras,» selgitasid ajaloolased.
Meditsiinidokumentide läbivaatamine tõstatas küsimuse, kas nii suure koguse ravimite määramisega püüti Hitlerit aeglaselt tappa.
Siiski arvatakse, et Morell ei olnud tapja tüüp, vaid ta lihtsalt soovis füürerile meele järele olla.
Ka lükkas raamat ümber Hitleri kohta käivad kaks müüti – et tal oli ainult üks munand ning ta kannatas süüfilise käes.