/nginx/o/2009/11/20/269774t1hb264.jpg)
Rein Rannap ja Kosmikud
«Ilus maa» (Klaveripoeg & Soovikontsert)
Hinne 4
Nädala plaat
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
21. november 2009, 00:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurvormi detailitihe hõise
Sõnadele on antud võime luua. Nõnda on muusikalegi teenitult omistatud suisa üleloomulikku jõudu. Kui kokku saavad kaks meistrit, kellest üks valdab kirjatähtede sügavamat väge ja teine tunneb noodikirja mustrite salajast võimu, siis võib sündida suuri asju.
Rein Rannapi ja Hando Runneli tippvormis loodud loomingu ühildamine on Eesti kultuuriloos kindlasti üks parimaid sümbioose sisendusliku sõnumi harvakuuldavas ühtsuses.
Plaadi saamisloos tuleb siirduda ajas üle veerand sajandi tagasi. Eriti oluline on seda lüürilis-poliitilist taustsüsteemi teada nendel noorepoolsetel muusikasõpradel, kellele Rannap assotsieerub eelkõige suurepärases rokkooperis lavale toodud Priit Võigemasti samanimelise tegelaskuju ning populaarse telesaate osalisena.
Kantaadi tekst «Ilus maa» ilmus 1982. aastal Runneli luulekogus «Punaste õhtute purpur» , mis salamisi müügilt kohe ära korjati. Rannap leidis selle olevat ideaalseks tekstiks muusikalisele suurvormile ja tabas õkva naelapea pihta.
Rannapi 30. sünnipäeval 1983. aastal kuulas selle esmaettekande finaali 4000 lummatud inimest püsti. Sellest piisas ka kantaadi igaveseks ärakeelamiseks.
Kummalisel kombel ei tõusnud teos aktuaalseks laulva revolutsiooni päevil, kuigi Runneli sama kogu väga sügavad tekstid said aluseks mitmetele teiste viisidega ja teiste artistide ärkamisaegsetele lugudele.
Albumi teine kantaat on 18-osaline ning 40-minutine «Taevas ja maa», millele Rannap samuti Runneli tekstidel põhineva muusika kirjutas ning seda kõike Kosmikutelt saabunud idee põhjal.
Ideoloogilis-patriootlikku külge ei saa nende teoste puhul alahinnata, aga õnneks pole tegu mingi primitiivse propagandaga, vaid kodumaa-armastuse otse südamest tuleva kõrgvormiga. Kaasa teevad RAM ja tütarlastekoor Ellerhein, klaveril ja Hammond-orelil on Rannap ise ning muud instrumendid on Kosmikute kätes.
Kosmikute võimas teene ongi ammu unustatud ägedaid muusikaprojekte ellu äratada. Mõned asjad lihtsalt on ajatud.
Tõsi, laulja Hainzi solistipartiiga on nende kahe kantaadi kontekstis natuke keeruline harjuda, kohati kipub nappima suurvormile hädavajalikku kandvust ja veenvusjõudu, kuigi kooride toel usk taastub ning uuemas kantaadis mõjub tema muusikaline dialoog Estonia bassbaritoni Priit Volmeriga hoopis paremini.
Suurvormidele on omane vahel oht lämbuda enda suuruse all. Harmooniline, detailitihe ja vaheldusrikas «Ilus maa» seda ei tee ning hõiskab täiel rinnal Eesti kiituseks. Maa, mida armastame, on ilus küll. Vahel on ikka pagana hea, kui keegi seda meelde tuletab.