Top kommentaarid
Luisa VärkAnu SaagimCash TomiKaisa SeldeSuur Papa Elina BornStig RästaTaavi RõivasLembit UlfsakKristel AaslaidMart Müürisepp
Kasulikud nipid!

Video! «Radar» käis uurimas, kuidas saada rikkaks

Elu24.ee
Elu24.ee
:

Investeerimine ja rikkaks saamine on teemad, mis tõmbavad meie ümber käima aina rohkem inimesi. Radar käis uurimas, miks ja kuidas inimesed raha säästavad, parimaid investeerimisvõimalusi otsivad ja oma isikliku rikkuse poole püüdlevad. 

Unine laupäevahommik jaanuari keskpaigas. Tallinna südamesse, LHV panga peahoone alumise korruse saali, on kogunemas naisinvestorite klubi liikmed. Panga aktsiaturgude maakler Nelli Janson räägib neile investeerimisest Ameerika Ühendriikide börsifirmade aktsiatesse. Sarnaseid investeerimisseminare ja kokkusaamisi on naisinvestorite klubi korraldanud juba poolteist aastat. Klubi liikmeid on tänaseks üle kolme tuhande. Neid naisi siin huvitab investeerimine, raha kasvatamine, finantsvabadus. Lihtsamalt öeldes – nende eesmärk on saada rikkaks. Paljudel neist on isegi ajaliselt paigas, millal see võiks juhtuda.  

„Kümme aastat on selline maksimumaeg,“ ütleb naisinvestorite klubi liige Maia Ohtla. 

Neile on ka selge, miks nad selle poole püüdlevad. „Ei pea tingimata palgatööga ennast lõhki rebima elu lõpuni. Saab ka teistmoodi,“ räägib teine naisinvestor Katrina Mäeorg. 

Huvi investeerimise vastu kasvab

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory konevrentsisaal veidi varem, mullu detsembris. Siia on samuti kogunenud investeerimishuvilised - teemaks on kinnisvarasse investeerimine. Kohal on saalitäis nooremat rahvast, tudengeid. Üks esinejatest on ka ise tudeng - Reimo Oja - kes paariaastase kinnisvarasse investeerimisega oma finantsvabaduse eesmärkidele juba väga lähedale jõudnud. „Mul on hetkeseisuga täpselt kaks aastat puudu sellest, et ma võiksin nö jalad seinale visata,“ ütleb ta. 

TTÜ seminaril osaleb ka tuntud investor ja kahe investeerimisõpiku autor Jaak Roosaare. Ta esineb viimasel ajal sellistel üritustel kord kuus ja ka tema räägib, et elu lõpuni palgatööl käia ei peaks olema kellegi unistus. „Tasub raha kõrvale panna ja investeerida ka,“ märgib ta. 

Investeerimine ja rikkaks saamine on teemad, mis tõmbavad käima aina rohkem inimesi.

Püüavad passiivset tulu

Need, kes investeerimispisiku külge saanud või sellest rääkimas käivad, ei arva, et rikkuse poole püüdlemine on sama lihtne, nagu Buratino rahapuu kasvatamine. Kuid selgelt usuvad nad seda, et selle poole saab püüelda igaüks. „Kõik ei saa saada väga rikkaks, kõik ei saa saada maailma rikkaimaks inimeseks, aga see minu definitsioon rikkusest, et sa saad oma kulud kaetud ilma riigi abita või ilma palga abita – see on tegelikult igaühele elu jooksul kättesaadav,“ räägib Roosaare. 

Teemegi esmalt selgeks, millisest rikkusest me siin räägime. Selge on, et elamine maksab raha. Ja seda raha tuleb teenida näiteks tööl käies. Ent kuidas teha nii, et sa ei sõltuks enam sellest rahast, mida sa tööl käies teenid? Siin tulebki mängu investeerimine ehk see, mida Roosaare nimetab passiivse sissetuleku tekitamiseks. „Kui sul on aktiivne sissetulek, siis see sõltub sinu palgast ja sellest, kui palju sa töötad ehk sisuliselt tundide arvu ja tunnipalga korrutis. Kui sul on passiivne sissetulek, siis see enam sellest ei sõltu. See sõltub sellest, kui palju sul on kapitali, mis iga kuu uut raha toodab,“ selgitab Roosaare. 

Maksa ära kiirlaenud

See tähendab, et kapital ehk raha, mis sul on, tuleb paigutada nii, et see toodaks uut raha. Selleks on mitmeid võimalusi - osta aktsiaid, anda välja laenu, investeerida üürikinnisvarasse või mujale. Ilmne on, et investeerimiseks peab algatuseks üldse olema midagi, mida investeerida. Kuid kõigil seda päris kindlasti ei ole ja on tõsiasi, et paljud ei kujutagi ette, et neil võiks igakuisest palgast midagi üldse investeerimiseks üle jääda. Kõik raha kulub enne järgmist palgapäeva ära ja ehk jääb isegi puudu - tekkinud on näiteks krediitkaardivõlad ja kasutusele võetud muud kiired laenulahendused. Roosaare sõnul tuleb alustada ennekõike ilmselgest - ei tasu elada üle oma võimete. „Igasugune järelmaksuga televiisor on see, mis sind sellest rikkaks saamisest just eemale viib. Kui sul ei ole raha piisavalt, et lubada televiisorit, siis ära osta,“ soovitab ta. 

Ehk siis esmalt tuleb pingutada, et mitte võtta vastu ahvatlevaid laenupakkumisi ja järelmakse, mis oma kõrge intressiga väga kalliks maksma lähevad. Selle alla käivad ka kõik kiirlaenupakkumised ja krediitkaardid. „Kui laenata 5% kuuintressiga tuhat eurot ja unustada see 20 aastaks tagasi maksmata, siis see kasvab 100 miljoni euro peale. Kui sa saad sellest aru, et see intress kasvab nii kiiresti, siis võib-olla tekib rohkem tahtmist seda tagasi maksta. Ja tagasi maksmisega esimene samm on see, et tuleb kraan kinni keerata, et sa rohkem juurde seda ei võta,“ ütleb Roosaare. 

Alles siis, kui sellised laenud makstud, saab hakata mõtlema kapitali kogumisele. „Kui just loteriiga ei võida või vanaema ei päranda, siis tuleb ikkagi tööd teha,“ märgib Roosaare.  

50% klubi – säästa pool sissetulekust

Tema ise teenis endale kapitali esialgu kooli ajal suviti tööd tehes. Näiteks ülikooli ajal müüs ta Ameerika Ühendriikides raamatuid. Ent töötegemise ja rahateenimise kõrval on sama oluline see, kuidas, või õigemini, kui palju, oma teenitud rahast sa ära kulutad. „Esimene samm ikkagi on säästmine. Isegi kui sa oled kõrgepalgaline või ettevõtja, kui sa ikkagi kõik ära kulutad, mis sisse tuleb, siis ei ole seda passiivset tulu võimalik luua,“ ütleb ta.  

Oma raamatutes räägib Roosaare lihtsast põhimõttest - et investeerimiskapital tekiks, peab järjepidevalt iga kuu raha kõrvale panema. Tema enda põhimõte on investeerida 50% oma sissetulekutest ehk ta nimetab end 50% klubi liikmeks. „See 50% klubi või idee, et pool oma sissetulekust ära investeerida, selle idee ongi selles, et sa paned järjest rohkem raha enda asemel tööle. Ja see ei tähenda seda, et sa enam tööd ei tee, teed ikka tööd, aga sa saad ise rohkem valida ja su elu muutub turvalisemaks selle koha pealt, et sul on ka mingi passiivne sissetulek, mis ei sõltu su tööandjast,“ räägib ta. 

Reimo Oja on Tallinna Ülikooli hingekirjas ja õpib seal psühholoogiat. Üürikinnisvarasse ja ühisrahastusplatvormide kaudu antavatesse laenudesse hakkas ta investeerima mõned aastad tagasi. Praegu ongi ta ülikoolist akadeemilisel puhkusel, käib tööl ja tegelebki eelkõige rikkaks saamisega. Ka tema kuulub 50% klubisse. „Kui palk laekub või sissetulekud, ükskõik, kus sa saad veel sissetulekuid, teed juhutöid või lükkad talvel lund, siis ongi, et sellest 50% paned kõrvale ja üritad leida sellele väljundit, et investeerida,“ räägib ta. 

Ta tunnistab, et 50% oma sissetulekutest säästa tundubki esmapilgul üsna äärmuslik. „Algul oli päris raske teha elukaaslasele selgeks, et miks me seda teeme, et miks me ei või täna käia reisil. Aga ma teen seda sellepärast, et kui me 10 aasta pärast tahaks minna jalutama, et siis me saame minna Hispaaniasse jalutama. Et me ei pea minema siiasamma tänavale jalutama, meil on see võimalus olemas. Ja nüüd lõpuks, kuna me oleme neli aastat koos elanud, siis nüüd on pigem mu naine see, kes mulle vahepeal meelde tuletab, et oot-oot-oot, vaata see asi üle, miks sul seal nii palju läks,“ räägib ta. 

Pane kulud kirja

See, et panna kõrvale 50% oma palgast, tundub üsna utoopiline ja kõigil see kindlasti polegi võimalik. Siis tuleb alustada väiksemast protsendist ja algatuseks tegelikult hoopis oma kulud kriitilise pilguga üle vaadata. „Ma võtaks kuu aega ja paneks kirja viimase sendini, et kuhu see raha siis täpselt kulub ja siis vaataks seda sellise mõttega, et sealt tuleb osad asjad ära elimineerida,“ ütleb Roosaare. 

Maia Ohtla kuulub naiste investeerimisklubisse algusest peale ehk tegeleb tõsisema investeerimisega pisut enam kui aasta. Ta räägib, et on hea näide sellest, et on kohti, mille pealt kokku hoida. „Ma investeerisin kottidesse, kingadesse, naiseks olemisse ja see oligi minu jaoks investeerimine. Kui rääkida päris investeerimisest, siis see tundus, et kui sul ei ole 50 miljonit ja suurt ettevõtet, siis ega sa investeerida ei saagi,“ ütleb ta.  

Tegelikult tulekski investeerimist alustada väiksemate summadega, et mitte võtta kohe alguses liiga suuri riske. 

Hulgimüügifirmas töötav Ohtla on tänaseks investeerinud nii aktsiatesse kui ühisrahastusse, mille kaudu on laenuandja. Nagu teised, kasvatab ta oma portfelli järk-järgult rahalise planeerimise arvelt.

„Alguses võib jääda selline tunne, et kõigest loobud – loobud heast toidust, loobud väljaskäimisest, meelelahutusest. Investeerimine ei ole tegelikult loobumine. Jah, sa võid piirata oma väljaminekuid, aga kui sa saavutad kontrolli, kui sa tead, kuhu su raha reaalselt läheb, siis sa saad neid kulusid planeerida,“ räägib ta. 

Ka Oja räägib, et kui väljaminekuid ei planeeri, siis kaob raha liiga lihtsalt käest. „Varasemalt ma mingi periood teenisin võib-olla rohkem, aga ma ikka suutsin selle kõik ära panna. Sest tore on, ikka tahad nautida ju. Ostad iga kuu uusi riideid, ostad uue käekella kogu aeg, käid väljas palju,“ ütleb ta. 

Roosaare näitab ka näpuga kohtadele, mille arvelt võinuks kohe kokkuhoidu tekitada. „Näiteks paljud inimesed, kellega mina olen kokku puutunud laenuandjana, kulutavad väga palju raha alkoholile, suitsule ja loteriipiletitele. Kipuvad olema sellised kohad, millest võiks kõik kolm kategooriat ära lõigata,“ toob ta näiteks. 

Kui säästa ei saa, tuleb lisa teenida 

See, et säästmise ja kulutuste planeerimise arvelt on võimalik investeerima hakata, tundub ju ilus, kuid paraku ei pruugi kõik isegi säästa suuta. Eelmise aasta numbreid vaadates oli mediaanpalk Eestis umbes 800 eurot ehk pooled töölkäijad saavad iga kuu kätte sellest summast vähem raha. Arvestades üldisi elamiskulusid, ei pruugi sellest väiksema palga saajal tõesti midagi eriti üle jääda, isegi kui ta loobub mõnest mugavusest ja hoiab kokku. „Sellepärast ma ütlen ka, et võib-olla selline lihtsam samm, kui sealt 600-700 euro pealt säästa, on püüda veidikene lisa teenida. Et teha misiganes väikeseid lisaotsi või käia suvel Soomes maasikaid korjamas või mida iganes,“ selgitab Roosaare.  

„Põhiline on see, et iga kuu jääks natuke rohkem raha üle kui välja läheb ja sealt see saabki vaikselt pihta hakata,“ lisab Katrina Mäeorg naisinvestorite klubist.  

Tema on samuti investeerimisega tegelenud mõned aastad - tema investeerimisraha on samuti suunatud kinnisvarasse ja laenuandmisse ühisrahastusplatvormide kaudu. Ühisrahastusplatvormide kaudu laenuandmisega saab alustada üsna väikeste summadega. „Seal saab ka 10 euroga kuus täiesti midagi teha. Põhiline ongi lihtsalt alustada,“ kinnitab ta.  

Kirjandusest on kasu

Ehkki eesmärk on kõigil investoritel üsna sarnane, jõutakse investeerimiseni erinevaid teid pidi. Tihti on selleks mõne investeerimisguru raamat, mis sellise mõttemaailma muutuseni viib. Mäeoru jaoks näiteks algas see üle maailma tuntud investori Robert Kiyosaki raamatuid lugedes. Kui Kiyosaki raamatud on pigem sellised, mis võiks muuta su mõtlemist, siis kodumaine Roosaare rikkaks saamise õpik annab sellele lisaks ka praktilisi näpunäiteid ja seda julgevad investorid soovitada. 

Näiteks Oja tunnistab, et raamatu pealkiri teda väga lugema ei kutsunud. „Aga siis ma võtsin ta lahti ja olingi kahevahel, kas ma ostan või ma ei osta. Ja olingi raamatupoes, hakkasin lugema ja vaatasin, et tegelikult täitsa huvitav raamat. Hästi paljud asjad, mida ma olin ise juba tegelikult teinud selleks hetkeks, said sealt kinnitust. Kaks korda käisin raamatupoes, lugesin raamatu läbi, endale ei ostnud alguses, kuna ma tundsin, et ma teen kõike seda, mida ta räägib seal. Mul ei olnud seda rohkem vaja,“ tunnistab Oja ja lisab, et hiljem siiski ostis raamatu ja on selle tänaseks nooremale vennale edasi kinkinud. 

Roosaare ütleb, et on pealkirja koha pealt ka varem sellist tagasisidet saanud. „Ma olen saanud päris palju sellist tagasisidet, et olin väga skeptiline selle pealkirja osas jne. Siis vaikselt hakkasin lugema ja sain aru, et mõistlik oleks tubaka- ja alkoraha panna hoopis Tallinna Vee aktsiasse. Ma arvan, et see protsentuaalne võit on kõige suurem neile, kes nende teemade peale absoluutselt ei mõtle,“ ütleb ta oma raamatute kohta.   

Erinevaid investeerimisideid saabki igaüks ise otsida ja Roosaare soovitab kõigile olla vajalikul määral ettevaatlik - mitte uskuda ulmetootlusi ja püramiidskeeme, vaid talitada talupojamõistuse järgi.

Kes on rikas? 

Teemat kokku võttes - kas me mõistsime siis, mis on siinsete investorite jaoks rikas olemine? Rikas on see, kes saab valida, kas ta käib tööl või mitte, sest tal on kogutud piisavalt kapitali, et selle arvelt ära elada. Selle võtab omalt poolt hästi kokku investor Oja. „Meil on toit laual, meil on soe maja, me saame kaks-kolm korda aastas käia reisimas, kui me tahame, meil on kaks-kolm last ja nende jaoks on kõik kulud kaetud. Me ei saa endale lubada uut S-klassi Mersut, sõidame tavalise autoga, olgu see 5 aastat vana või 10 aastat vana, aga ta sõidab punktist A punkti B, kütuseraha kogu aeg olemas,“ loetleb ta. 

Kui teistel on sinna rikkuseni veel mõni aeg liikuda, siis näiteks Roosaare on selle järgi juba mõnusalt rikas valmis. „Minu enda valemi järgi olen, jah,“ ütleb ta. Tal on investeeringuid nii aktsiatesse, laenuandmisse kui kinnisvarasse. Ja tema passiivne tulu katab varuga ära pere elamiskulud ning teine pool tuludest jääb veel üle investeerimissummade kasvatamiseks. Roosaare sõnum ongi see, et tegelikult saavad sellise rikkuse poole püüelda kõik, kes vähegi soovivad.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadinvesteeriminerikkusrobert kiyosaki
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Saada vihjeSaada pilt
Viimased uudised
48h populaarsemad teemad
VideoKõik
VIIMASED GALERIID
Saagim Social ClubKõik
Top kommentaarid
Suhted & seksKõik
Kirev eluKõik
NaineKõik
ReisKõik
Eesti laulKõik
PostimeesKõik
TallinnKõik
SportKõik
TarbijaKõik
UudisedKõik
MaailmKõik
MajandusKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Horoskoop
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE