USA Stanfordi ülikooli teadlaste tehtud 24 aasta pikkune uuring näitas, et jooksmine aitab eluiga pikendada.
Uuring: jooksmine aitab eluiga pikendada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. august 2008, 07:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased lisasid, et jooksmisega tegelevatel inimestel vähenes oht haigestuda südamehaigustesse, vähki, närvihaigustesse, kuid ka näiteks Alzheimeri tõppe, kirjutab AP.
«Uurisime ühe jooksuklubi liikmete tervislikku seisukorda pika aja vältel. Võrdlusgrupiks olid inimesed, kes jooksmist ei harrastanud. Tulemused näitasid, et jooksjate hulgas oli vähem haigestunuid kui selle spordialaga mitte tegelejate hulgas,» selgitas uurija Eliza Chakravarty.
Ta jätkas, et 19 aasta jooksul suri haiguste tagajärjel 15 protsenti jooksjatest, samas kui tervisespordiga mitte tegelenute grupis oli see protsent 34.
«Jooksmine kui selline ei tee imesid, vaid regulaarne füüsiline koormus on see, mis inimesed hea tervise juures hoiab,» selgitas uuringus osalenud James Fries.
Uurijad võtsid vaatluse alla 284 jooksmisklubi liiget ja 156 inimest, kes jooksmisega ei tegelenud. Kõik katsealused olid samasuguse hariduse, majandusliku- ja sotsiaalse taustaga ning katse alguses üle 50 eluaasta.
Kui uuringut 1984. aastal alustati, siis lasti katsealustel täita küsimustik, milles küsiti hommikuse ülestõusmise, riidessepaneku, hügieeni, söömisharjumuste, liikumise, käelise- ja igapäevase füüsilise tegevuse kohta.
Enamik katsealuseid tegeles millegi füüsilisega. Jooksmisega tegelejad harrastasid oma ala nädala vähemalt 200 minuti jagu, võrreldes mittejooksjatega, kes liikusid aktiivselt ainult 20 minutit nädalas.
Jooksjate kehakaal oli madalam ja nad suitsetasid vähem, kui võrdlusgrupi katsealused.
«Aja jooksul liikumise aeg vähenes, kuid jooksjad kompenseerisid selle muul viisil kehalise aktiivsusega. Jooksjate grupis esines terve uuringu jooksul vähem ka keha vananemisest tekkivat jõuetust,» selgitasid uurijad.
Teadlased lisasid, et 50. eluaastatel jooksma hakanutest suur osa loobus sellest 70. eluaastateks, kuid samas jätkasid need inimesed intensiivselt tegelemist kas võimlemise, jooga või tai chi`ga.
«Need, kes olid jooksnud, jätkasid kehalist tegevust ka kõrges vanuses,» laususid uurijad.
Teadlaste sõnul ei saa jooksmist vältivad inimesed peita ennast ka väite taha, et vanemas eas on luud hapramad ja vigastused kergemad tekkima.
«Kesk-ja vanemas eas inimestele tuleb liikumine ainult kasuks. Uuring näitas, et jooksmisega tegelejatel oli vähem vigastusi, kui neil, kes mitte mingisuguse spordiala või füüsilise liikumisega ei tegelenud,» võtsid teadlased uuringu kokku.