Okeanograaf Charles Moore`i sõnul reostavad Vaikset ookeani kaks ujuvat prügikogumikku, mis on USA pindalast kaks korda suuremad.
Vaikset ookeani reostavad kaks ujuvat prügikogumikku
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. veebruar 2008, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumikud on moodustunud äravisatud plastjäätmetest, sealt võib leida nii vanu jalgpalle, kajakke, Lego klotse, plastkotte ning seda kõike hoiavad koos veealused hoovused, vahendab Daily Mail.
Prügikogumikud on 500 meremiili kaugusel California rannikust, ulatudes üle Vaikse ookeani lõunaala, Hawaii ja isegi Jaapanini.
Teadlane andsid prügikogumikele nimeks «plastsupp» ja tema sõnul pole neid satelliitfotodelt näha, kuna nad on veepinna all.
Esimest korda märkas okeanograaf Moore prügikogumikke 1997. aastal, kui oli oma jahiga teel võistluselt kodusadamasse.
«Iga kord kui ma tekile tulin, nägin prügi mööda ujumas. Mul tekkis küsimus, miks need jäätmed nii suurel pindalal olid,» meenutas Moore.
Moore hakkas asja uurima. Tema sõnul pärineb Vaikses ookeanis hulpiv prügi laevadelt ja naftaplatvormidelt, kuid osa on ka maalt merre uhutud inimtegevuse jäänused.
Okeanograaf hoiatas, et järgmise kümne aasta jooksul võivad need prügikogumikud kaks korda suureneda, kui inimesed oma tarbimisharjumusi ei muuda ja plasti kasutamist ei vähenda.
«Igal aastal sureb maailma vetes oleva prügi tõttu miljoneid merelinde ja umbes 100 000 merelooma. Surnud lindude magudest on leitud näiteks välgumihkleid ja hambaharju,» nentis Moore.
Ta lisas, et meres olev prügi võib pikaaegses perspektiivis lõpuks ka inimeste tervist mõjutada, sest väikesed plastosad eritavad ohtlikke kemikaale, mis ladestuvad näiteks kalade organismi. Inimesed aga söövad neid kalu.
«Mis on ookeanis, mõjutab sealseid organisme, sealhulgas ka kalu, mis jõuavad lõpuks inimese toidulauale. Ring saab täis,» lisas okeanograaf Curtis Ebbesmeyer.