Nädala plaat: mitte enam multikapoiss

Mika Foto: promo

Mika

The Origin Of Love

(Island)

Hinne 3

Eestlastele meeldib Mika! Miks? Kas tegu pole mitte korduva ja sisutu elektropopiga? On küll, kuid ta on ka väga lõbus ning muusika ei pea alati sügav olema. Kindlasti on sel sisu Mika enda jaoks, kuskil ta äsja rääkis, kui tähtis see album talle on, kuidas see kirjeldab armumist erinevates faasides ja puha. Sama nagu teiste ta albumite puhul, kuid seekord saab tavakuulaja sellest vähem kui Mika ise. Sellegipoolest on see huvitav plaat, Mika teeb kõike oma mullis, sellest ka omapära. Vana Mika vaimus sündis käputäis lugusid, täis päikest ja rõõmu. Singel «Celebrate» on üks selline laul. Üks selle plaadi staarprodutsente Pharrell teeb taustvokaale ja kisab piinlikult: «...and have fun!» Mika on tõsisemaks muutunud ega peida end enam multikategelaskujude taha, vaid on ausam kui kunagi varem.

Albumi nimipala on armas sissejuhatus muinasjuttu, kuid avaloo kohta jääb veidi lahjaks. Avalugu võiks sähvatada tumedast pilvest! Järgnevad popikamad «Lola» ja «Stardust», viimane kõlab nagu ehtne Eurovisiooni lugu. Mika vokaal on võimas, ilus on kuulata tema hüppeid kõrgetelt nootidelt falsetti ja tagasi. See on nagu autos käiku vahetada, Mika on osav rallisõitja.

Albumile kuuluvad ka mõned prantsuskeelsed lood, näiteks «Elle Me Dit», ülitore vaheldus, isegi kui ta inglise keeles paremini laulab. Ma usun, et tüüpilisele Mika fännile ei lähe «The Origin Of Love’i» hällilaulud peale, kuid oma saavad nad kindlasti jalakeerutamismusast, mis moodustab suure osa albumist. Seekord aga ei suru Mika end nii peale kui varem. Kui ta staariks sai «Grace Kellyga», siis ei tähendanud see mitte ainult keskteemuusika skeene heakskiitu, vaid ka aheldatust. Mikal tekkis palju fänne ning igal fännil on ootused, kuid kõiki ei saa kunagi rahuldada.

«Make You Happy» algab aeglase värsiga kellegi õnnelikuks tegemisest, samal ajal, kui tausta illustreerib orkester. Siin kohtame ka mõnusalt autotuuningut ning vokoodreid. Mika viitas, et «Origin Of Love’il» võib kuulda Fleetwood Maci ja Bee Geesi mõjutusi, ning ta ei valetanud. Nagu Janelle Monáe ja Amy Winehouse taaselustasid 60ndate-70ndate souli ja funk’i, teeb Mika seda popiga. Samas on «The Origin Of Love» kaetud modernse produktsiooniga, Mika on liikunud rohkem elektroonilise saundi poole, plaat on paksult täis moodsa tantsumuusika elemente, mängus on kõva ¼ kick ja pumpavad sündid. Liiale on mindud Mika hääle üleprodutseerimisega.

«Love You When I’m Drunk» jutustab alkoholist, kuidas see inimesi pimestab ja tegusid kahetsema paneb. Algus tõotab palju, lüüriliselt kena ning ettekandmismaneer on eeskujulik. Kuid ... lugu takerdub fraasi kordumises iseendasse. Üllatusi aga leidub: «Step With Me» viib meid reggae-funk-maailma. Ootamatu on ka semiräppimine loos «Popular Song», mille refräänis kasutatakse sämplit muusikalist «Wicked». Üllatustest rääkides, Mika tuli kapist ka välja! Muidugi oli see meediakära strateegiliselt soodne, uus album tekitas rohkem huvi. «The Origin Of Love» on korralik popmuusika ja ma olen uhke Mika üle, et ta oma ahelaid murda püüdis ega jäänud sama saundi juurde.