Käes on õige aeg üle vaadata oma toataimed, et välja selgitada, milline neist vajab ümberistutamist, milline aga tolmutõrjet ja väljaveninud okste tagasilõikamist.
Toataimede kevadine kärpimine muudab need lopsakamaks
19. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikestes pottides taimed võiks igal aastal ümber istutada, suuri pole vaja sellega igal kevadel tülitada. “Lihtsaim viis selgeks teha, kas taim ihkab uude potti, on vaadata poti alla: kui juured kasvavad põhjaaukudest välja, on viimane aeg istutustöö ette võtta,” soovitas Ingridi Lille juhataja Maire Saks.
“Mõnikord inimene istutab taime oluliselt suuremasse potti lootuses, et siis ei pea mitu aastat ümber istutama,” rääkis Saks. “Tegelikult nii teha ei tohi, see pole taimele hea. Uus pott võiks olla kolm kuni viis sentimeetrit laiem.”
Hea oleks istutamisele eelneval päeval taim korralikult läbi kasta ja kui taim potist välja võtta, seda kergelt saputada, et vana muld juurte vahelt ära kukuks.
Kas valida savi- või plastpott? Savi on looduslik ja hingab. Plastmass on oluliselt kergem, kuid taimel tuleb hoolsamalt silm peal hoida, sest plastpotis kuivab muld kiiremini läbi.
Märts, mil taimed täituvad elujõuga, on sobiv aeg kärpimiseks. Näiteks draakonipuudel kipuvad alumised lehed maha kukkuma ja kui tüvi juba liialt pikalt paljas, võib lehetuti maha lõigata ning tüvest hakkavad uued lehed arenema. Lõikekoht tuleks pookevahaga kinni katta. Äralõigatud lehetuti võib vette panna ja paari nädalaga peaks sellele juured alla tulema.
“Inimesed kardavad toataimi lõigata,” tõdes Saks. “Tegelikult taime kärpimine soodustab selle kasvu ja taim läheb lopsakamaks.”
Kui kummipuu on liiga kõrgeks veninud ja alt lehed küljest visanud, võib sel samuti ladva ära lõigata. “Uued harud tulevad sealt, kust leht ära kukkunud,” selgitas Saks. “Äralõigatud osa pange vette ja sellele kasvavad juured alla.” Lakke veninud monsterat võib samuti kärpida ja ronitaimedelgi otsad ära lõigata.
Kui oma taime vajadustega täpselt kursis pole, tasuks enne hooldustöid raamatutest, internetist või poest uurida, mida üks või teine taim täpselt vajab. Näiteks diifenbahhiat tuleb kindlasti kummikinnastes kärpida, sest selle taime mahl on väga mürgine.
Ficus ei talu kohamuutust. Kui see taim on lehti maha ajanud, protestib ta tõenäoliselt asukoha muutuse või tuuletõmbuse vastu.
Kindlasti tuleb tolm ära pühkida, sest lill hingab lehtede abil ja hakkab tolmu all kiratsema.
Kui tupsrohtliiliatel või draakonipuudel lähevad leheotsad pruuniks, ärge kiirustage kastma. Põhjus võib olla hoopiski, et pärast kastmist jääb liigne vesi poti alla.