Plaadiarvustus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Smashing Pumpkins
Oceania (Martha’s Music)
The Smashing Pumpkins Oceania (Martha’s Music) Foto: Repro

Uued Kõrvitsad


USA pomprock’i superrühm on tagasi jälle uues koosseisus, lahkunud on ka 90ndate algkoosseisust Billy Corgani kõrval ainsana eelmise albumini «Zeitgeist» (2007) vastu pidanud trummar Jimmy Chamberlin, keda asendab 22-aastane Mike Byrne. Veel on bändis Veruca Saltist tuntud bassinaine Nicole Fiorentino (kõik neli Smashingi bassisti on olnud naised) ja kitarrist Jeff Schroeder.

Nad kõlavad aga täpselt nagu «Siamese Dreami» (1993) ja «Mellon Collie» (1995)  aegne Diktaator Corgani bänd, ehk vähem suurushull ja mürisev, selle võrra peenemalt struktureeritud, ent seitsmes album on parimate päevade vääriliselt raske, unistav, seikluslik ja meloodiline.

Nende ikka veel äratuntavasse saundiatmosfääri on lisandunud õhku ja valgust, aga vaatamata sellele, et Smashing pole kunagi midagi uuendanud, vaid häbenemata ahminud mõjusid Black Sabbathist The Cure’ini, on nende kohaolu ameerika rokis sama tervendav nagu Manicsi oma Britis.

Valner Valme

The Smashing Pumpkins
Oceania (Martha’s Music)

Hinne 4
---------------
Plastiline dub

Mitte lood, pigem jämmid on selle ameerika indipopiduo meetod. Sõiduradadeks elektrooniline dub, lo-fi mürapopp ja sutsuke sumisevat psühhedeeliat – kokku helge ja päikseline, aga hüpnagoogilisele popile loogiliselt ka udune ja unenäoline, nagu ka Sun Araw, Ducktails jt.

Abikaasade Indra Dunise ja Aaron Coyesi ehk Peaking Lightsi kolmas album erineb eelmisest, Not Not Funi alt ilmunud «936st» emotsionaalse geograafia poolest: plaat on pühendatud pisipojale Mikkole ning midagi nurga- ega pilvetagust enam ette ei võeta: kõik on hea, ülihea.

Saundikirkuse asemel tähendab see pehmust, turvaplaat ka selles mõttes. Lisaks võib rääkida laulukirjutusest vabavoolu asemel. Kas see tähendab järeleandmist kunstilises mõttes? Vastupidi. Lapsik dub ja lastesündid loovad ideaalse sihtmärgi praegusele valemälestusi otsivale põlvkonnale: kõik vajalik asub siinsamas, ehkki püsib liikumises.

Valner Valme

Peaking Lights
Lucifer (Weird World)

Hinne 5

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles