Suured hiidsisalikud ei pruukinud olla nii suured, kui siiani arvatud on.
Suured hiidsisalikud olid tegelikult väiksemad?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. juuni 2012, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA ja Suurbritannia teadlased mõõtsid erinevate hiidsisalike luid, tegemaks kindlaks, kui palju need eelajaloolised loomad kaaluda võisid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Uurijaterühma sõnul on heaks näiteks 25-meetrine hiidsisalik Giraffatitan brancai, kelle kaaluks seni arvati 80 tonni. Tõenäoliselt kaalus see loom siiski vaid 23 tonni.
Tegemist oli loomaga, kelle pikk kael meenutas tänapäeva kaelkirjaku oma. See loom elas juuraajastul 150 miljonit aastat tagasi.
Paleontoloog Bill Sellersi arvates võib sama kaaluviga kehtida ka paljude teiste hiidsisalike kohta. Samas ei pruugi seni oletatud ja tegeliku kehakaalu vahe teistel liikidel nii suur olla, kui see on nimetatud hiidsisalikul.
Sellers ja ta kolleegid valmistasid 14 tänapäeval elava suure imetaja luustike põhjal kaalunäidiku. Kaasatud olid näiteks elevant, ninasarvik, hobune ja jääkaru. See näidik võeti hiidsisalike luudeuuringus aluseks.
«Teadsime, et varasemad hiidsisalike kaalu kohta käivad andmed põhinesid lihtsalt oletusel, meie tahtsime midagi kindlat ja mõõdetavat,» selgitas Sellers.
Looma anatoomiale ja eluviisile viitavad ta luustik ja kehakaal.