Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hiinast leiti puude Pompei

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
TO GO WITH AFP STORY BY LOUISE REDVERS (FILES) This handout picture taken on August 1, 2006, shows a paleonthologist looking at stratification in Bentiaba in the southern desert province of Namibe in Angola. Angola is best known for oil and diamonds, but dinosaur hunters say the country holds a "museum in the ground" of rare fossils -- some actually jutting from the earth, waiting to be discovered. AFP PHOTO/PALEOANGOLA/HO/LOUIS JACOBS == RESTRICTED TO EDITORIAL USE == | FOTO: OCTAVIO MATEUS/AFP

Hiina ja USA teadlased leidsid vulkaanilisest tuhast hästi säilinud ligi 300 miljoni aasta vanuse metsa fossiili.

Teadlaste sõnul saab seda leidu võrrelda Vana-Rooma kuulsa linna Pompeiga, mis samuti vulkaanituha alla mattus, edastab Daily Mail.

Ebatavaline leid tehti Wuda linna lähedase söekaevanduse juures.

Uurijate sõnul on see mets nagu iidsest asjast pärit foto, millel on kõik vajalik jäädvustatud.

Vulkaaniline tuhk langes kukkunud puudele paari päeva jooksul ja puud jäid tuhakihi alla.

USA paleobotanisti Hermann Pfefferkorni sõnul on leitud puud sellises seisukorras, et neid on võimalik uurida.

«Leidsime esialgu vaid ühe oksa, siis järgmise ja järgmise ja nii edasi. Lõpuks paljastus esimene puu,» meenutas teadlane.

Mõnedel väiksematel puudel olid alles lehed, viljad ning koor.

Teadlastel õnnestus uurida 1000 ruutmeetri suurust vulkaanilise tuha ala kolmes üksteise lähedal asuvas paigas.

Sealsed söekivimilademed tekkisid kokkupressitud sootaimedest.

Teadlaste sõnul tekkis tuhakiht umbes 298 miljonit aastat tagasi. Vulkaanituhk langes metsale Permi ajastul, mil tekkis supermanner Pangea.

Nüüdse Põhja-Ameerika ja Euroopa alad ühinesid. Hiina eksisteeris veel kahe väiksema mandrina.

Sel ajal oli kliima võrreldav tänapäeva kliimaga.

Pfefferkorn ja ta kolleegid leidsid fossiilsest metsast kuut liiki puid. Hiigelpuude aluses osas kasvasid hiigelsõnajalad ning Sigillaria and Cordaites liigi puud.

Noeggerathiales liiki puudest leiti peaaegu täielikud puunäidised.

Ka leiti, et kolm paika, mida uuriti, erinesid teineteisest mõnevõrra. Näiteks ei leidunud ühes paigas peaaegu üldse Noeggerathiales puid, kuid kahes teises paigas oli neid palju.

Kuna selles paigas on jäädvustatud vaid hetk Maa ajaloost, siis on raske selle järgi öelda, kuidas kliimamuutus kunagi elu selles paigas mõjutada võis. Kuid ta annab viiteid.

«Tegemist oleks nagu Pompeiga. Pompei annab meile pildi Vana-Rooma elust, kuid ei räägi midagi Rooma impeeriumi pikemate perioodide kohta. Samas aga näitab elu enne katastroofi ning pärast katastroofi. Nüüd Hiinast leitud mets annab põhimõtteliselt sama pildi. Tegemist on ajakapsliga,» selgitas Pfefferkorn.

Pilte vaata siit.

Tagasi üles