Kohus: tuleriidal hukkunud nõid langes intriigide ohvriks

Saksa kohus käsitles 400 aasta vanust nõiapõletamisjuhtumit Foto: SCANPIX

Saksa kohtus käsitleti eile 400 aasta tagust nõiapõletamise juhtumit, millega taheti nõidumises süüdistatud naise nime puhastada.

Katharina Henot kaotas elu 1627. aastal Kölnis pärast seda, kui ta oli nõidumises ja musta maagia harrastamises süüdi mõistetud, edastab The Telegraph.

Henot arreteeriti ja teda piinati nii, et paremakäeline naine suutis pärast seda vaid vaevu  vasaku käega enda kaitseks viimase kirja kirjutada.

Siis sõidutati ta vankriga läbi linna keskväljakul olnud tuleriida juurde, kus ta põletati.

Kölni linnanõukogu liige, kelle kauge esivanem Henot oli, soovis ta nime süüdistusest puhastada.

Kohus leidis, et postkontorit pidanud naine langes tollaste poliitiliste intriigide ohvriks.

Henoti juhtumi tõi päevavalgele pastor ja religiooniõpetaja Hartmut Hegeler.

«Rääkisin oma õpilastele nõidade põletamistest ning nad küsisid, kas Henoti süüdimõistmine tühistati. Vastasin, et ei. Katahrina oli uhke naine, ta oleks tahtnud, et ta nimi puhastataks,» lausus Hegeler.

Saksamaal oli ajavahemikul 1500 – 1782 vähemalt 25 000 juhtumit, milles inimesi mõisteti süüdi nõidumises ning saadeti tuleriidale. Enamjaolt olid need naised, kuid oli ka mehi ja lapsi.

Tihtipeale otsiti pärast mõnda looduskatastroofi süüdlasi ja siis leiti nad isikute seast, kes tegelesid näiteks taimedega ravimisega. Või siis olid nõiaprotsessid isiklik kättemaks, kuna need niinimetatud nõidadel võisid olla erinevad arusaamad elust ning nad ei sobinud kogukonda.

Üks kõige kuulsamaid nõiapõletamisjuhtumeid leidis aset 1630. aastal Oberkirchenis, kus kaotas tuleriidal elu 58 inimest, nende seas ka kaks väikest last.

Nüüd on Saksamaal hakatud vanu nõiaprotsesse päevavalgele tooma ja nõiaks tunnistatuid rehabiliteerima.