Ärmä Roosi õpetab ülipeent näputööd

Roosi lood ei jää kunagi ainult mustri piiridesse, ta põimib sinna saare elu ja oma elu, naabrite elu ja meenutusi sellest, mis ema ütles. Foto: Mark Soosaar

Täna kell 15 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis Kihnu käsitööema Rosaali Karjami käsitöö ülevaatenäitus, samuti esitletakse tema kirjutatud raamatut, kus sees esiemade tarkused ja käsitöövõtted.

Täna kell 15 avab Ärmä Roosi oma käsitöönäituse, kus ta signeerib ka oma elutöö-raamatu “Elumõnu”, teatas Pärnu uue kunsti muusemi juhataja Marie Soosaar.

Täna pärast näituse avamist ning kogu laupäeva ja pühapäeva viibib autor ise näitusel ning õpetab kõiki huvilisi tegema ülipeent rahvuslikku näputööd. Kihnu naised, kes kinnastesse, sukkadesse, tekkidesse ja körtidesse kirju koovad, edastavad sõnumeid kaugetelt esivanematelt.

Millest esiemade mustrid pajatavad, milliseid salasõnumeid need kannavad, seda paljud käsitöömeistrid ise ei tea. Ammugi mitte need, kes kirjatud kindaid või sukki kehasoojaks kasutavad.

Rosaali Karjam ehk Ärmä Roosi on erand. Ta teab kirjade tähendusi ja tunneb nende võlujõudu. Roosi, kes oma pika elu jooksul on kogunud üle 300 kindakirja ja enam kui 100 sukakirja, jagab oma esimeses autoriraamatus “Elumõnu” esiemade tarkusi ja uskumusi.

Kudumite kõrval annab raamat põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilisi märke. Raamatut lugedes saame teada, kuidas Kihnu naine tuleb kombekohaselt pealaest jalatallani riidesse panna.

Raamatu pealkiri “Elumõnu” pole juhuslik. Roosi sündis 74 aastat tagasi Kihnu ühes kauneimas külas, Linakülas Mõnu talus ning tüdrukutirtsust peale on ta suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst.

Elust mõnu tunda, uut ilu luua, seda teistega jagada ongi olnud Ärmä Roosi elumõte. Raamatu koostamisel oli Roosile abiks töörühm, kuhu kuulusid Virve Tuubel ja Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, Vaiko Edur, Marju Vesik, Reene Leas, Svea Aavik ja Mark Soosaar Kihnu kultuuri instituudist.

Ärmä Roosi isikunäitus jääb avatuks kuni Eesti Vabariigi aastapäevani ja seda saab nautida iga päev 9-21.