JÕHKRAD KAUGEKÕNED ⟩ Tšiili vangid ähvardavad hispaanlastel sõrmi maha lõigata, kui raha ei saa

Helistamine. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig

Hispaania politsei on hädas Lõuna-Ameerikas vangistatud kurjategijatega, kes teevad hispaanlastele ähvardavaid telefonikõnesid ja nõudsid ohvritelt lunaraha, veendes neid, et nende lähedased on ohus. 

Selle aasta alguses sai Madridis elav 69-aastane naine telefonikõne võõrapärase aktsendiga mehelt, kes teatas, et naise tütar on röövitud, vahendas El Pais.

«Kas te maksate 10 000 eurot või me saadame teile video, kus me lõikame teie tütrel ühe sõrme ära» ähvardati naist.

Vägivallaga ähvardanud mees nõudis suure rahasumma viivitamatut tasumist, mistõttu kiirustas naine panka juba kõne ajal.

Õnneks peatas aga naise varsti politsei, keda naise abikaasa oli juhtunust teavitanud. 

Seepeale tehti kiiresti selgeks, et paari tütar oli tegelikult tööl ning tal ei olnud ähvarduskõnest vähimatki aimu. 

See lugu on viimane teadaolev sellist tüüpi väljapressimisskeemiga seotud telefonikõne, mis on Hispaania politseile viimastel aastatel palju peavalu valmistanud. 

Sageli sattuvad kurjategijate lõksu juhuslikult valitud inimesed, keda siis üritatakse veenda, et nende pereliige on röövitud. 

Kurjategijad alustavad tavaliselt 10 000 euro nõudmisega, kuid enamasti langeb lunarahanõue märkimisväärselt ja mõnikord küsitakse lõpuks pereliikme vabastamise eest vaid 500 eurot.

Hispaania siseministeeriumi statistika kohaselt on viimase viie aasta jooksul Hispaanias registreeritud 1 474 sellist tüüpi pettusejuhtumit. 

Pooled neist juhtumitest toimusid 2016. aastal ja toona juulikuus tehti selliste kõnede kohta avaldusi koguni neli korda päevas. 

Õnneks on siiski sellest ajast alates selliste juhtumite arv märkimisväärselt langenud. 2018. aastal registreeriti vaid 104 juhtumit. Eelmisel aastal tehti politseile aga selliste kõnede kohta 136 avaldust. 

Paari aasta jooksul on õiguskaitseorganid vahistanud või uurinud 17 asjaga seotud isikut.

Riikliku politsei inimröövide ja väljapressimiste osakonna vaneminspektor Juan Alcolea märkis, et see on siiski kuriteoliik,  kus paljudest juhtumitest jäetakse teatamata.

«Paljud inimesed, kes ei maksa neilt nõutud lunaraha, ei esita ka politseile kaebust,» märkis Alcolea.

Alcolea tõi aga välja veel ühe nende uurimistega seotud raskuse. 

«Enamikul juhtudel ei ole ähvardajad Hispaanias, vaid Lõuna-Ameerikas, täpsemalt Tšiilis,» rääkis Alcolea ja lisas, et enamasti on tegemist vangis istuvate kinnipeetavatega, kellel on juurdepääs mobiiltelefonidele ja «juhuslikult valitud telefoninumbritele». 

Ette on tulnud ka näiteks juhuseid, kus on helistatud Hispaania Konservatiivse Rahvapartei peakorterisse või sotsiaalkindlustusametisse. 

Nad teevad palju ebaõnnestunud kõnesid, kuid seni, kuni üks kõnedest «asja ette läheb», on see pättidele kogu vaeva väärt. 

Ka maksete laekumisel ei ole vahemaa probleemiks. «Enamasti ärgitavad nad ohvrit minema kõnekeskusesse ja suunama raha oma riiki, ehkki oleme näinud mõnda juhtumit, kus maksmist nõuti bitcoinides (krüptoraha),» selgitas tsiviilkaitse tapmiste ja inimröövide osakonna kapten, kes ei soovinud oma nime avaldada.

«Me ei saa takistada Tšiili, Colombia või Peruu vanglas istuvat kurjategijat helistamast Hispaaniasse,» lisas ametnik.

Võti seisneb aga nimelt pankade ja rahaülekandeasutuste koostöö tagamises, et nad annaksid politseile märku, kui mõni töötaja näeb kontorisse sisenemas inimest, kes tundub närviline ja soovib üle kanda suuremat summat raha ning räägib lisaks kõigele kellegagi telefonis.

«Pakume inimestele ka teavet selle kohta, kuidas toimida, kui nad saavad ühe sellise kõne,» lisas politseikapten.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on kurjategijad oma väljapressimistehnikaid täiustanud.

«Mõnikord kasutavad nad ära asjaolu, et ohvrid on sotsiaalmeedias isiklikku teavet jaganud, et lugu kõlaks usaldusväärsemalt,» selgitas tsiviilkaardi ekspert.

Mehhiko-pettus

Mõlemad allikad, kellega see El Pais konsulteeris, rääkisid lisaks ka nn Mehhiko-pettusest. Tegemist on oma iseloomult keerukama petuskeemiga, kus kurjategijatel tuleb kõigepealt leida Mehhikos reisivad Hispaania turistid. 

Seejärel tuleb neil veenda inimesi hotelle vahetama. Kui see on tehtud, helistavad kurjategijad turistide lähedastele, kellele siis räägitakse, et nende sugulased on röövitud ja neid hoitakse kinni.

Näiteks said Hispaania bändi Delorean liikmed sellise kogemuse osaliseks 2013. aasta oktoobris, kui nende Baskimaal olnud sugulastelt nõuti kokku 300 000 eurot lunaraha. 

Pettusele saadi jälile tänu Hispaania ja Baski politsei ühisoperatsioonile.

«2019. aastal on meile teada ainult viiest juhtumist, kus inimesed maksid kokku 5700 eurot,» rõõmustas peainspektor Alcolea.