Eurolaulu Raadio

PILDID ⟩ Berliinis avati öisel ajal «Praha timuka» haud

Reinhard Heydrich 1940. aastal

FOTO: akg-images/Scanpix

Saksamaa pealinnas Berliinis avati öisel ajal holokausti üheks arhitektiks peetava SS ohvitseri Reinhard Heydrichi haud.

Politsei teatel ei ole selge, miks see haud avati, kuid esmavaatlusel ei ole sealt midagi minema viidud. Juhtumit uuritakse, kui hauarahu rikkumist, teatab msn.com.

Avatud haua leidis 12. detsembril Berliini Invaliidide surnuaia töötaja, kes teatas sellest politseile.

Reinhard Heydrichi haud Berliinis

FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Heydrich maeti Berliinis asuvasse märgistamata hauda 1942. aastal. Teda ründasid Prahas brittide juures väljaõppe saanud Tšehhi vastupanuliikumise liikmed, kes teda surmavalt haavasid. 

Reinhard Heydrichi haud Berliinis

FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Heydrich koos Hermann Göringiga viis ellu natsidiktaatori Adolf Hitleri juutide hävitamise plaani ehk holokausti.

Hitler kasutas Heydrichi kohta «Raudse südamega mees». Veel olid ta hüüdnimed «Praha timukas», «Lihunik» ja «Himmleri kuri geenius».

Oli neid natse ja ka liitlasi, kelle arvates tahtis Hitlerist 15 aastat noorem Heydrich ise Saksamaal võimule saada.

1942. aasta alguses juhatas Heydrich Berliinis ülisalajast Wannsee konverentsi, kus langetati lõplik otsus juudid hävitada.

Reinhard Heydrichi haud Berliinis

FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Kui liitlased võitis Teise maailmasõja ja okupeerisid 1945. aastal Berliini, eemaldati nii Heydrichi kui teiste kõrgete natside haudadelt hauakivid ja muud viited selle kohta, kes sinna maetud on.

Heydrichi haud on seni märgistuseta, kuid on olemas dokumendid, mis kinnitavad, et see on tema haud.

Reinhard Heydrichi haud Berliinis

FOTO: ODD ANDERSEN/AFP

Saksa meedia teatel ei ole nüüdne natsihaua avamine esimene.

2000. aastal leidis aset sarnane juhtum, milles vasakäärmuslased avasid Sturmabteilung ründerühmlaste juhi Horst Wesseli haua.

Vasakpoolsete rühmitus teatas, et nad võtsid hauast Wesseli kolju ja viskasid Spree jõkke, kuna neonatsid hakkasid tema haual käima.

Politsei eitas kolju eemaldamist ja teatas, et haud on tegelikult Wesseli isa puhkepaik.

Reinhard Tristan Eugen Heydrich (7. märts 1904 Halle – 4. juuni 1942 Praha) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti RSHA ülem ning okupeeritud Tšehhoslovakkia ja Böömimaa valitseja (Reichsprotektor). Auastmelt oli ta SS-Obergruppenführer ja politseikindral.

Reinhard Heydrich 1940. aasta fotol

FOTO: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Edvard Beneš juhitud Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení) plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) valis selleks ülesandeks välja Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki. Pärast väljaõppe saamist toimetas Briti lennuvägi nad lennukiga okupeeritud Tšehhoslovakkiasse, kus nad kangevarjude abil sihtkohta jõudsid. 

Briti luurele oli teada, et 27. mail 1942 pidi Heydrich kohtuma Berliinis Hitleriga. Praha eeslinnas Kobylisys korraldati ta autole varitsus. Gabčík sihtis Heydrichi automaatrelvaga, kuid relv ei olnud töökorras.

Kiirendamise asemel käskis Heydrich oma autojuhil peatuda, et asuda ründajatega võitlusse. Kubiš heitis seejärel lõhkekeha, mis oli kohandatud tankimiin, auto taha. Nii Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata ning ründajatel õnnestus põgeneda.

SSi juht Heinrich Himmler külastas Heydrichi haiglas 2. juunil. Pärast seda langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud. Tema surmaajaks on märgitud 4. juuni 1942 kell 4.30. Ta surnukeha toimetati Berliini. 

Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky küla üle 16-aastased mehed. Asulad põletati maha ja varemed lükati maatasa. 

Natside korraldatud massitapmine Tšehhoslovakkias Lidice'is 10. juunil 1942

FOTO: akg-images/Scanpix

Atentaadi toimepanijad põgenesid Praha Püha Kirilli ja Metodiuse kirikusse, kus piiskop Matěj Pavlík aitas neil ennast peita. Natsid avastasid nende peidukoha ning nad tapsid end lootusetus olukorras. Neid aidanud piiskop Pavlík hukati.