Noore naise suu läks huuletäidiste tõttu paiste ja seejärel tõmbus valgeks

Illustratiivne foto.

FOTO: CATERS NEWS/Caters News Agency/Scanpix

Mirror vahendab, et Inglismaalt Hertfordshire'ist pärit noor ema Siana O'Connor (24) paljastas odavate huuletäidistega kaasnevad ohud. Lopsaka suu ihaldamine lõppes naisele armiliste huultega. 

Hertfordshire'ist pärit Siana O'Connor märkas sotsiaalmeedias, et lisaks tema paljudele sõpradele on huuletäidised ka suunamudijatel ja kuulsustel ning naine tundis survet läbida samalaadne protseduur. Kuna plastiline kirurgia on tänapäeval nii kättesaadav, siis mõte enese muutmisest on võimalik kiirelt realiseerida.

Naine räägib nüüd, et sõbrad ütlesid talle, et ta ei vaja huuletäidiseid, aga need muutusid paljude seas, näiteks nagu Kylie Jenner nii populaarseks!

«Ma ei kaalunud seda kunagi, kuna arvasin, et sel pole mingit mõtet, kuid siis nägin, kuidas kõik teised seda tegid ja muutusin oma ülahuule suhtes ebakindlaks,» rääkis O'Connor.

«Mulle tundus, et minu ülahuul on alumisega võrreldes väike,» ütles naine.

Pärast protseduuri osas otsuse langetamist soovitati O'Connor'ile kosmeetikut, kes teeb odavaid huuletäidiseid.

Naise esimene huuletäidise protseduuri toimus 2016. aasta aprillis ja kõigest mõne kuu pärast soovis ta seda korrata.

Protseduur tekitas naises sõltuvuse. «Pärast tulemuste nägemist tahtsin lopsakaid huuli veelgi enam. Soodne oli ka protseduuri hind - 70 naela 0,25 ml eest,» lisas naine.

National Health Service'i  järgi varieerub Inglismaal huultele mõeldud täiteainete maksumus kahesajast kuni neljasaja naelani, sõltuvalt näiteks toote tüübist ja kasutatavate süstalde arvust ning töödeldava piirkonna keerukusest.

Seni oli kõik läinud O'Connor'i plaani järgi. Naine jätkas huultele täiteainete lisamist, kuni ta jättis ühe aasta raseduse tõttu vahele.

Pärast poja Lev'i sündi, kes on nüüd 10-kuune, otsustas ta protseduuri korrata ja saada selle aasta aprillis veel üks huuletäidis. See, mis järgnes muutis naise suhtumist plastilisse  kirurgiasse.

«Aprillis lisati huultle 0,5 ml täidist ja ma teadis kohe, et midagi on valesti,» ütles naine.

O'Connor ütles protseduuri tegijale: «Ma tunnen, kuidas mu huuled hakkavad paisuma.»

Peale nädala möödumist ei olnud naise huultel olev paistetus ikka veel alla läinud ja huultelt hakkas värv kaduma. O'Connor'i huuled muutusid valgeks. Internetist uurides sai naine teada, et see viitab vereringe puudumisele. Naise huultest hakkas immitsema mäda ja suu oli nii valulik, et seda ei olnud võimalik puudutada.

Protseduuri teostaja, kelle jutule O'Connor oma murega läks ütles, et tegemist on infektsiooniga ja naisel eanti antibiootikume ning steroide. Ta pidi päevas võtma 10-12 erinevat tabletti.

Naise huultele tekkisid mädased mullid, mis lõhkesid ja huultes oli näha kolm või neli auku.

«Mu huulte sisekülg läks lillaks ja lõpuks pidin huuli pigistama, et mäda välja pääseks,» rääkis O'Connor.

Naine oli kolme aasta jooksul ülahuulde süstinud umbes 4 ml täiteainet ja protseduuridele kulutanud umbes 500 naela.

O'Connor tunneb veel tänagi valesti läinud protseduuri valusaid tagajärgi. Naise huuled on armistunud ja armide eemaldamiseks tuleks tal läbida veel mitmeid protseduure.

«See vapustas mind tõesti, kuna olin huuletäidiste propageerija, kuid nüüd ei soovitaks ma neid kunagi. Mulle on soovitatud neid enam mitte teha,» rääkis naine.

«Ma tunnen ennast loomulike huultega järjest paremini. Peab armastama ennast sellisena nagu ollakse,» lisas naine.

Pärast katsumust hoiatab O'Connor nüüd teisi odavate protseduuride eest.

«Palun pöörduge kindlasti arsti juurde. Leidke usaldusväärne protseduuri teostaja ja tehke eelnevalt ulatuslik uurimistöö. Äge võtke protsdeuuri ette ainult seetõttu, et kõik teised seda teevad. Mida odavam see on, seda rohkem tuleks eemale hoida, sest saate seda, mille eest maksate,» ütles naine.

«Ma kahetsen seda nii väga. See tekitas mulle sotsiaalse ärevuse ja ma ei käinud väljas, kuna see oli nii piinlik. Ma nutsin, sest see oli lihtsalt nii kohutav ja ma ei saanud valu tõttu isegi töötada,» ütles O'Connor.

Tagasi üles