Just Film soovitab: «Reede laps»
/nginx/o/2017/11/01/7270941t1h14e1.jpg)
15. november 2018, 23:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/15/11575975t1h1cb3.jpg)
Paljud ei suuda keskkooli lõpus ega hilisemaski elus ära otsustada, mida oma eluga peale hakata. Nii on maailm täis eluga rahulolematuid, kuid alati ühiskonda süüdistavaid «täiskasvanuid».
Igaüks leiab mooduse sellega toime tulemiseks, tavalisemad variandid on alkoholism, abikaasa petmine või vägivald. Richie on lastekodulaps, kes peab «tööturule sisenemiseks» alustama põhjast nagu teisedki 18-aastased. Vähemluksusliku elujärjega noortele tuttav kraavi kaevamine, supermarketis kauba riiulitesse ladumine ja muu taoline. Sellises olukorras ei tundugi mõni pisivargus siin-seal maailma halvim idee. Nagu «sõber» Swim selle sõnastab: «Me sünnime üksi, elame üksi ja sureme üksi. Ja see ongi vabadus». Kui oleme ise hetkel nõrgad, siis otsustavad teised meie eest. Õnneks võib sõpru leida kõige ootamatumatest kohtadest. Tõeliselt tugevate osatäitmistega A. J Edwardsi filmi on vaataja algusest peale sisse tõmmatud – ja inimeste tähelepanu püüdmine on tänapäeval üsna märkimisväärne saavutus. Fotorealistlikus operaatoritöös ja karaktereid jälitavas kaameras on tunda produtsent Gus Van Santi stiili, kes suudab oma tegelaste ümber luua samasuguse väljapääsmatusetunde. Texase maastikud ning pildiga kaasa jooksev vinge soundtrack annavad ideaalselt edasi elu põhiolemust – valiksime justkui ise, ent ikka ja jälle avastame end keset kaost.
28.11 seansile järgneb arutelu MTÜ Eesti Asenduskodude Laste Liidu tegevjuhi Valle Moreliga.