Talveõhtu vormipirukad

Quiche Lorraine. Foto: Elukiri

Tiina Lebane, Elukiri

Talveõhtud on pikad, pimedad ja külmavõitu. Õdusamaks saame need muuta küünlavalguse, vaikse muusika ja kindlasti ka hõrgutava toidulõhnaga.
 

Ahjus valmivad toekad vormipirukad on talveõhtut soojendav kõhutäis, mille lisandiks sobivad imehästi sügisel sissetehtud kurgid, kõrvitsad või hapumad moosid. Pirukategu sobib ka argiõhtusse, sest kui oled taina varem valmis teinud, siis sujub täidise tegemine kiirelt. Nii jääbki vaid tunnike järjest isuäratavamate aroomide keskel krõbedapõhjalise ja mahlase vormipiruka valmimist oodata!

Jõuludest järelejäänud verivorstid kasuta ära rohkelt köögivilju sisaldavas juustukattega pirukas.

Tomati-kartulipirukas verivorstiga
6–8 sööjale

Põhi:
125 g toasooja võid
1 dl kaerahelbeid
2 dl nisujahu
1,5 dl täisteranisujahu
4-5 sl vett
1 kartul

Täidis:
4-5 kartulit
3 sibulat
100–150 g verivorste
3-4 sl õli
3-4 tomatit
2-3 küüslauguküünt
1 sl kuivatatud punet
1 sl kuivatatud tüümiani
1-2 tl soola
0,5 tl purustatud musta pipart

Peale:
u 2 dl riivitud juustu

Valmistamine:
Keeda ja koori kartulid nii põhja kui täidise jaoks. Põhja valmistamiseks riivi kartul ja sega pehme võiga, lisa ülejäänud ained ning hoia tainast 15 minutit külmas. Seejärel suru tainas 26–28-sentimeetrise läbimõõduga pirukavormi põhja ja külgedele ning küpseta ilma täidiseta 10 minutit 200-kraadises ahjus.

Täidise valmistamiseks viiluta keedetud kartulid, puhastatud sibulad ja tomatid õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli ja hauta selles sibularattaid mõni minut. Lisa pool kuivatatud ürtide kogusest ja purustatud küüslauguküüned, sega läbi ja tõsta tulelt.

Tõsta eelküpsetatud põhjale kartuliviilud, raputa peale soola ja pipart. Kartuliviiludele tõsta hautatud sibulad, tükeldatud verivorstid ja pool riivitud juustust. Kõige peale tõsta tomativiilud ja ülejäänud kuivatatud ürdid. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 20 minutit. Raputa nüüd pirukale ülejäänud riivitud juust ja küpseta veel 10 minutit. Pärast ahjust välja võtmist lase pirukal viis minutit “tõmmata” ja naudi siis rooga klaasi külma piimaga.

Pirukamaailma tuntuimad on prantsuse päritolu quiche’id. Kui pirukatäidised võivad olla vägagi erinevad, siis quiche’i põhi on alati üks: külm mage või, jahu ja külm vesi. Quiche’ide kuninganna on klassikaline

Quiche Lorraine
6–8 sööjale

Põhi:
u 4,5 dl jahu
0,5 tl soola
125 g magedat külma võid
¾ dl jääkülma vett

Täidis:
3 muna
2,5 dl vahukoort
2,5 dl kohvikoort
0,5 tl soola
pisut värskelt jahvatatud musta pipart
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit
130 g suitsupeekonit (fileed)

Valmistamine
Kõigepealt valmista tainas: sega jahu ja sool. Lisa tükeldatud või ja haki segu kahe noaga purutaoliseks tainaks. Lisa lusikahaaval jääkülm vesi ja sega tainaks. Ära sõtku tainast liiga palju, sest nii muutub see sitkeks. Tõsta tainapall 30 minutiks külmkappi.

Rulli tainas ümmarguseks, umbes 26-sentimeetrise läbimõõduga ja poole sentimeetri paksuseks plaadiks. Keera tainas ettevaatlikult tainarulli ümber ja tõsta ümmarguse pirukavormi põhjale. Lase tainal oma raskuse mõjul laiali valguda ja suru siis ühtlaselt vormi põhjale ja külgedele. Tõsta tainale sobiva suurusega fooliumitükk ja vala sellele kuivatatud ube või herneid (nii säilitab tainas küpsemise ajal oma kuju). Küpseta tainast 225˚ juures ahju keskosas 12–15 minutit, kuni põhi hakkab kõvemaks muutuma. Tõsta foolium koos ubade või hernestega põhjalt ja jätka küpsetamist, kuni põhi hakkab juba veidi värvi omandama.

Tõsta eelküpsetatud põhi ahjust välja ning alanda kuumust 200 kraadini. Klopi munad lahti, lisa koored ja maitseained ning sega läbi. Tükelda peekon väikesteks tükkideks ning jaga ühtlaselt pirukapõhjale. Vala peale muna-kooresegu.

Küpseta pirukat ahju keskosas 25–30 minutit, kuni täidis pakseneb ja omandab kuldse värvuse. Enne serveerimist lase pirukal kuni 15 minutit jahtuda.

Mõned nipid õnnestunud pirukateoks

• Mõõda tooraine välja võimalikult täpselt. Kui näiteks jahukogusele kuhja peale jätad, võib küpsetis kergelt liiga kuivaks jääda.

• Jahu niiskusesisaldus kõigub kuni 5% ja mõjutab sellega jahu võimet siduda vedelikku. Seepärast sega jahu tainasse osade kaupa.

• Sõtku pirukatainast võimalikult vähe, et see ei muutuks liiga sitkeks. Tainast segades hakkab gluteen (tärklisega seondunud valgusegu) paisuma ja tekitama sidusainet, mida krõbeda taina saamiseks vaja ei ole.

• Jäta tainale alati aega külmkapis “rahuneda”, sest nii on seda palju hõlpsam lahti rullida. Samuti ei tõmba selline tainas küpsemise ajal liiga palju kokku. Taina võid juba küpsetamisele eelneval päeval valmis teha ja külma tõsta. Küpsetuspulbriga kergitatud tainas on niinimetatud kiirtainas ega vaja seismisaega.

• Pirukategemisel tasub alati põhi eelküpsetada – nii saad mõnusalt rabeda lõpptulemuse. Mida niiskem on täidis, seda tähtsam on eelküpsetamine. Selleks et pirukas säilitaks õige kuju ka eelküpsetamise ajal, soovitatakse katta tainas fooliumiga, mille peale raskuseks valatakse kuivatatud ube või herneid.

• Ära lase pirukal kuivaks küpseda. Liiga pikk küpsetusaeg kuivatab nii taina kui täidise. Ära unusta, et ahjud on erinevad ning et uued ahjud on üldjuhul võimsamad kui vanad.

• Omavalmistatud võitainast võib sügavkülmutada nii toorelt, eelküpsetatult kui ka juba valmis pirukana. Rasvade hapendumine toimub siiski ka madalal temperatuuril ja seetõttu peab teadma, et mida enam on tainas rasvainet, seda lühem on selle säilivusaeg. Eelküpsetatud pirukapõhi säilib sügavkülmas kuni pool aastat. Valmisküpsetatud pirukad aga säilitavad värske maitse vaid mõne nädala jooksul.