Suur pildigalrii: «Aktuaalne kaamera» 60

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

"Aktuaalse kaamera" 60. sünnipäeva vastuvõtt endistele ja praegustele tegijatele toimus reedel, 11. märtsil telemaja esimese korruse fuajees ja 1. stuudios Gonsiori 27.

Foto: Viktor Burkivski

ETV pikaaegseimal saatel, "Aktuaalsel kaameral", täitus täna 11. märtsil 60 eetriaastat. Kogu selle nädala pühendas "AK" oma saate lõpulood neile Eesti elu mõjutanud persoonidele, kes jõudsid vaatajate mällu paljuski "AK" vahendusel. Meenutati kunagisi sündmusi ja vaadati, millega nende lugude kangelased täna tegelevad.

Foto: Viktor Burkivski

"Aktuaalse kaamera" 60. sünnipäeva erisaade "Lugu tuleb või" on ETV eetris 11. märtsil kell 21.40, saate toimetaja on Vahur Lauri. Sama päeva hommikust õhtuni sai portaalist ERR.ee jälgida ka uudistesaadete valmimise kulgu.

Foto: Viktor Burkivski

Esimest "Aktuaalset kaamerat", mis kestis 35 minutit, toimetas Raik Aarma, režissöör oli Grigori Kromanov, diktorid Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova.

Algusaegadel oli saade eetris kord kuus, seejärel kaks korda kuus ning siis juba igal nädalal. Alates oktoobrist 1958 kasvas "AK" igapäevaseks. Saate nimi tuletati omaaegse Saksa DV Berliini telestuudio saatest "Kamera aktuelle", mis läks käima aastal 1952.

Foto: Viktor Burkivski

Nõukogude aja lõppjärgus, 1980ndatel, hakati ideoloogilise kindluse suurendamiseks enamikku ETV saadetest salvestama ja monteerima, nii läks ka "Aktuaalse kaameraga" aastal 1982. Kesktelevisiooni uudistesaate "Vremja" näitamine paralleelselt "Aktuaalse kaameraga" lõppes 30. detsembril 1989 - sel päeval oli "Vremja" ETV eetris viimast korda.

Foto: Viktor Burkivski

20. augustil 1991 oli eetris kõigi aegade pikim "Aktuaalne kaamera" otselülituse tõttu Toompeale, kus kuulutati välja Eesti taasiseseisvus. Järgmisest aastast alates osales "AK" toimetus Euroopa uudistevahetuses.

Foto: Viktor Burkivski

ETV pikaealise uudistesaate algusaeg, kell 21, on tänaseni püsinud alates 27. jaanuarist 1992.

Aastal 1993 sai toimetus esimesed personaalarvutiga varustatud töökohad. 1996. aasta telehooaja hakul käivitus uue tehnikaga uudistestuudio, mis võimaldas muuta saate vormi ja informatsiooni videograafilist esitust. Majandusuudised kasvasid eraldi saateks "Kapital", mis oli Eestis esimene toimetaja-saatejuhi ehk ankruga professionaalne majandus- ja äriinfosaade. ETV uudistesaadete sagedus kasvas seitsme korrani päevas.

Foto: Viktor Burkivski

Hooajal 2001-2002 läks "Aktuaalne kaamera" üle uudisteankru formaadile, mis tõi saatesse stuudiointervjuud, kommentaarid ja publitsistlikuma stiili.

Eesti vanima tele-uudistesaate põhjalik uuendus ülesehituses ja kujunduses viidi läbi sügisel 2009; jaanuaris 2011 uuenes pühapäevane saade, mis on pälvinud vaatajate poolehoiu.

Foto: Viktor Burkivski

Suured muutused ootavad toimetust ees 2017. aastal, kui tele-, raadio- ja veebiuudiste tegijad kolivad renoveeritud vanasse raadiomajja Tallinnas Kreutzwaldi tänaval, mis edaspidi hakkab kandma uudistemaja nime.

"Aktuaalse kaamera" põhisaadet kell 21 vaatas tänavu veebruarikuus keskmiselt 137 tuhat inimest saateminuti kohta.

Foto: Viktor Burkivski

"Aktuaalse kaamera" tegijaid varasematest aegadest: Ain Allas, Aivo Barbo, Ivi Kreen, Enn Eesmaa, Rein Hanson, Simon Joffe, Harri Kingo, Ruth Karemäe, Kalle Mihkels, Märt Müür, Tiina Mägi, Mati Narusk, Vambola Põder, Madis Salum, Andres Raid, Virve Liivanõmm, Endel Sõerde, Hagi Šein, Ülo Tootsen, Andres Vihalem jpt.

Foto: Viktor Burkivski

Toimetuse juhid: Arnold Päts (toimetuse esimene juht), Raik Aarma, Harri Loit, Endel Haasmaa, Ronald Joosing, Jüri Lott, Ivan Papulovski, Enn Kreem, Evald Tooms, Ain Allas, Uno Maasikas, Feliks Undusk, Enn Eesmaa, Tiit Kimmel, Vallo Toomet, Aarne Rannamäe, Andres Kuusk ja Urmet Kook.

Vaata mahukat pildigaleriid AK sünnipäevapeost!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles