Koomik Chris Rock alustas tänavust Oscari-galat krõbeda kõnega, mille läbiv teema oli rassism Hollywoodis.
Chris Rocki terav avamonoloog täispikkuses: jah, Hollywood on rassistlik!
29. veebruar 2016, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
51-aastane koomik viitas korduvalt asjaolule, et juba teist aastat järjest polnud Oscaritele nomineeritud ühtegi mustanahalist näitlejat, kirjutab People. Puutumata ei jäänud ka Jada Pinkett Smith, kes otsustas galat boikoteerida.
«Ma olen siin Filmiakadeemia auhindadel, mida tuntakse ka White People's Choice auhinnagalana. Kas mõistate, et kui nad nomineeriks saatejuhte, poleks mul seda tööd? Te kõik vaataksite hoopis Neil Patrick Harrist.
Selle skandaali pärast on see kõige pöörasem Oscari-gala, mida üldse juhtida. Pole ühtegi mustanahalist nominenti! Inimesed arvasid, et peaksin seda boikoteerima. Kuidas on nii, et ainult töötud käsivad sul miskit ametit maha panna? Ükski tööl käiv inimene ei ütle sulle seda iialgi!
Ma mõtlesin loobumise peale. Mõtlesin sellele väga tõsiselt. Aga Oscari-gala toimub ju niikuinii. Nad ei tühista Oscareid ainult selle pärast, et mina seda boikoteerin. Viimane asi, mida mul vaja, on kaotada järjekordne tööots Kevin Hartile! Seda ma küll ei taha. Kevin teeb filme kibekiiresti. Isegi pornostaarid ei tee filme nii nobedalt.
Aga miks me protesteerime? See ongi tegelik küsimus, et miks just tänavused Oscarid. See on 88. Filmiakadeemia auhindade gala, mis tähendab, et «ühtegi musta nominenti» juhtus vähemalt 71 varasemal korral. Võiks ju mõelda, et see juhtus 50ndatel, 60ndatel... Teate küll, kui 60ndate ühel aastal Sidney [Poitier] ei teinud filmi. Ma olen kindel, et tollel ajal polnud musti nominente ning mustad ei protesteerinud.
Miks? Meil oli tol ajal tähtsamaid asju, mille pärast protesteerida. Vägistamised ja lintšimised ei lasknud murda pead selle üle, kes võidab parima operaatoritöö auhinna. Kui su vanaema ripub oksas, on väga raske hoolida parimast võõrkeelsest lühidokumentaalist.
Kuid mis juhtus sel aastal? Inimesed said vihaseks. Spike sai vihaseks... Jada sai vihaseks. Will läks hulluks. Kõik läksid hulluks. Jada teatas, et ta ei tule ja protestib. Kas ta mitte ei mängi telesarjas? Jada Oscareid boikoteerimas on sama mis mina Rihanna püksikuid boikoteerimas - mind ei kutsutudki sinna. See pole muidugi kutse, millest ma loobuksin. Kuid ma mõistan. Ma mõistan, et olete vihased - Jada on vihane, et Will ei saanud filmi «Concussion» eest nominatsiooni. Ma saan aru. Pole aus, et Will oli selline jumal ja ta ei saanud nominatsiooni. Aus pole ka see, et Willile maksti filmi «Wild Wild West» eest 20 miljonit dollarit.
Sel aastal on asjad Oscaritel veidi teistmoodi. Sel aastal näidatakse in memoriam lõigus mustanahalisi, kelle politsei lasi maha teel kinno. Jah, ma ütlesin seda.
Kui tahate igal aastal mustanahalisi nominente, peavad olema mustad kategooriad. Just seda ongi vaja. Te teete seda juba meeste ja naistega. Mõelge sellele. Pole mingit põhjust, miks peaks näitlemises mehi ja naisi eraldi lahterdama. See pole kergejõustik. Neid pole vaja eraldada. Robert De Niro pole kunagi öelnud: «Ma parem aeglustan oma näitlemist, et Meryl Streep järele jõuaks!» Ei. Kui tahate igal aastal Oscaritel musti näitlejaid näha, tehke mustad kategooriad nagu «parim mustanahaline sõber». Ja võitja - juba 18. aastat järjest - on Wanda Sykes. See on Wanda 18. must Oscar.
Siin on tegelik küsimus. Kas Hollywood on rassistlik? Noh... See on... Sellele tuleb õigest otsast läheneda. Kas on ristepõletavalt rassistlik? Ei. Kas see on too-mulle-limonaadi rassistlik? Ei. See on teist tüüpi rassistlik.
Mäletan, kuidas ühel õhtul olin president Obama toetusüritusel ja seal oli palju inimesi. Mina ja kogu Hollywood, kõik olime kohal. Seal oli umbes neli mustanahalist - mina, Quincy Jones, Russell Simmons, Questlove - teate küll, tavapärased kahtlusalused. Ja siis kõik mustad näitlejad, kellel polnud tööd. Kevin Hart polnud seal.
Mingil hetkel võid presidendiga pilti teha ja kuni nad kaameraid üles sätivad, muutud veidi... Ja produtsendid ja näitlejad, nad ei palka mustanahalisi, ehkki nad on kõige kenamad valged inimesed maa peal. Nad on liberaalid!
Kas Hollywood on rassistlik? Paganama õigus, et Hollywood on rassistlik! Hollywood on korporatsiooni tüüpi rassistlik. «Sa meeldid meile, Ronda, kuid sa ei sobi meie hulka.» Hollywood ongi selline. Kuid asjad on muutumas. Me saime sel aastal musta Rocky. Mõned inimesed nimetavad filmi «Creediks», kuid mina «Mustaks Rockyks». See on uskumatu lause, sest «Rocky» leiab aset maailmas, kus valged sportlased on sama head kui mustanahalised sportlased. «Rocky» on ulmefilm. Isegi «Star Warsis» on usutavamaid asju kui «Rockys».
Me oleme siin, et austada näitlejaid ja filmikunsti. Paljud jäid kõrvale. Üks suuremaid kõrvalejäetuid, kellest keegi ei räägi, on Paul Giamatti. Minu arust on ta maailma parim näitleja. Mõelge, millega Paul Giamatti on hakkama saanud paaril viimasel aastal. Eelmisel aastal oli ta filmis «Twelve Years a Slave» ja vihkas mustanahlisi. Sel aastal on ta filmis «Straight Outta Compton» ja armastab mustanahalisi. Eelmisel aastal piitsutas ta Lupitat, sel aastal nutab Eazy E matustel. Vot see on alles haare! Ben Affleck ei suudaks seda.
Ma üritan öelda seda, et asi pole boikoteerimises, vaid selles, et soovime võimalust. Me tahame, et mustnahalistel näitlejatel oleks samad võimalused. See ongi kõik. Mitte vaid korra. Leo saab igal aastal suurepärase rolli. Kõik te saate alati hea rolli, kuid kuidas on mustade näitlejatega? Vaadake Jamie Foxxi. Jamie Foxx on üks paremaid näitlejaid maailmas. Jamie Foxx oli filmis «Ray» nii hea, et nad läksid haiglasse ja lülitasid tõelisel Ray Charlesil masinad välja - et meil pole kahte Rayd vaja.
Asi pole ainult rassis. Teine suur asi täna on see, et ajakirjanikel ei lubata naistelt küsida, mis kleiti nad kannavad, sest neilt tuleks sisukamaid küsimusi küsida. Pead naisterahvalt rohkem küsima. Alati pole asi seksismis ega rassismis. Nad küsivad meestelt teisi küsimusi, sest me kõik kanname täpselt samasugust kostüümi. Iga kutt kannab sama asja! Kui George Clooney ilmuks kohale laimirohelise smokinguga ja tema taguotsast piiluks luik välja, küsiks keegi temalt kindlasti: «Mida sa kannad?» Tere tulemast 88. Oscari-galale! Te tahtiste mitmekesisust ja te saite selle!»
