Möödunud nädalal toimus Kochi kohvitoas LA'V Eco Fashion moepidu «Targalt kauniks!»

FOTO: Erlend Štaub

LA'V Eco Fashion bränidi maaletooja, Kristi Hõrrak on üks neist eestlastest, kes püüab luua keskkonnasõbralikumat tulevikku. Endise audiitorina on ta näinud nii mõnegi firma köögipoolt ning see on mõjutanud Kristi maailmaparandajalikku loomust asju muutma. 

FOTO: Erlend Štaub

Samuti on ta modellina eriti lähedalt kokku puutunud ilutööstuse erinevate tahkudega ning teab nüüd täpselt, kust ja kuidas leida neid kõige loodussõbralikumaid tooteid. Tänaseks ongi ta jõudnud oma ettevõtteni LA´V Eco Fashion, mis toob maale ökoriideid, loomisel ka täiesti Eesti oma öko-rõivabränd.

FOTO: Erlend Štaub

Kuid Kristis peitub palju muudki ning nõnda rääkiski ta meile lisaks eetilisele kaubandusele ka armastusest, teadlikkusest, universumi usaldamisest, tänulikkusest ja vastutusest.

«Kui me süüdistame teisi oma halvas elus ja veeretame vastutuse enda pealt oma mehe, sõprade või tööandja peale, siis jääme alatiseks orjaks,» nendib alati päikseline ja positiivne Kristi.

FOTO: Erlend Štaub

Miks me sellel teemal räägime:

- Mul on hea meel, et Eestis on juba sinna jõutud, et proovitakse tegeleda põhjustega, mitte tagajärjedega. Seetõttu on hakatud vaatamata tõsisemalt, et mis me sööme ja saadud aru, et toit saab olla meie ravim või tapja. Aga täna on jõudnud paljud nö tervislikud inimesed sinna, et ma olen ju tervislik – söön toorotiut või vegan, teen sporti jne, ikka saan vähi. Seda, et riided meid haigeks teevad, seda me veel ei oska märgata ja teadustada.

- Ja teine, oluliselt toredam eesmärk on see: Et enamus inimestel on arusaam, et kui on öko, siis on midagi koledat ja maitsetut. Meie eesmärk LA'V s on eesti naisele koju kätte tuua väga maitsekad ja kaunid rõivad, mis on tervislikud ja näevad ka head välja, et naine ei peaks ohverdama öko nimel oma kaunist välimust.

Mis on sünteetika, mis looduslik?

Sünteetika on: polüester, nailon. Need on tehtud naftast!

Rõivatööstuses kasutatakse üle 8000 erinevate keemilise ühendi

Uuringud näitavad, et te võite sünteetilist riiet pesta 1000 korda ja ta võib olla 10 aastat vana ja ta ikka eraldab 90% kahjulikke gaase, mida tootmispäeval, tekitavad allergiat, vähki ja erinevaid nahaärritusi.

Looduslik – orgaanline puuvil, kanep, mahesiid

Enamik inimesi arvavad, et tavapuuvill on naturaalne materjal. Reaalsus on, et tavalist puuvilla pritsitakse ca10 korda hooaja jooksul erinevate kemikaalidega. Ühe tonni särgi kohta kasutatakse 150 g väetisi ja taimekaitsevahendeid. Tavapuuvill kasutab 1/3 maailma pestitsiitidest ja tapab aastas 200 tuhat inimest ja mürgitab 200 tuhat.

Mahematerjalide puhul: ei kasutata kemikaale, ei tekita vähki, närvihaigusi, viljatust, hormonaalseid häireid ja palju muid haigusi; ei töödela vähki tekitavate ainetega; tootmises ei kasutata kahjulikke raskemetalle, mis võivad olla surmavad; puhtam maapind, joogivesi ja toit

FOTO: Erlend Štaub

Mida naftast tehtud rõivaste toomise alustamine pärast II maailmasõda maailmale tähendanud on?

Üks kolmandik paare näeb vaeva laste saamisega. Hingamisteedega seotud haigused on kasvanud. Allergiate kasv, eriti lastel on juba justkui tavaline nähtus, et mingi allergia ikka lapsel on.

Vähi juhtumite arv kasvab. On testitud, et tegelikult juba pooltel meestel ja ühel kolmandikul naisest on vähki haigestusmisriski näitajad kehas olemas. Rinnavähi saamise risk on tõusnud 18-le. Seda just tänu polüester pesule

Miks tervislik, looduslik, õiglase kaubanduse rõivas?

Olulised kolm aspekti: tervis, loodus, õiglane kaubandus

1 aspekt: Tervis

Aga miks me sööme puhast toitu. Selleks et olla terve ja mitte mürgitada oma keha kahjulike kemikaalidega. Et mitte haigestuda vähki ja paljudesse muudesse tõsistesse haigustesse, mida meie kemikaalidega väetatud toit täna meiega teeb

Nahk on meie kõige suurem organ. Niisamuti imenduvad need kahjulikud kemikaalid riiete kaudu meie kehasse ja tekitavad samu haigusi – vähki, allergiaid, närvisüsteemi häireid.

FOTO: Erlend Štaub

Kuidas see keemia meid kahjustada saab?

Kõige olulisem aspekt on välja vahetada nailon ja polüester pesu

Naised

Uuringud näitavad, et sünteetilsest materjalidest riiete kandmisel suureneb vähi risk kuus korda.  Järgmine on aluspesu – tehiskangad ajavad higistama ja tekkinud kuumusel on kaks efekti – esiteks hakkavad paremini vohama bakterid. Ka paljud infektsioonid, allergiad ning teised haigused tulenevad kemikaalidest ja kõrgetest temperatuuridest, sest need materjalid ei hinga. Teiseks kui tehiskangas kuumeneb, imendub nahka sealt paremini seda kahjulikku keemiat.

FOTO: Erlend Štaub

Mehed

Uuringud näitavad, et sünteetiline meestaluspesu munandivähki ja tekitab libiido vähenemist ning viljatust. Miks see nii on – sama mis naiste aluspesuga – nahka imendub kuumusega kahjulikku keemiat. Eriti kahjulikud on väga ümber lõikega püksid, sest siis ei saa meeste suguelundid vabalt olla ja tekib kuumenemine, mis omakorda suurendab keemia eritumist.

Lapsed

Laste rõivad: neid ohustavad keemilised rõivad eriti. ON tehtud katseid, kus pannakse lapsele ööseks selga mitte naturaalsest kangast pidzaama ning hommikuses uriinis on need samad keemilised ühendid lapse uriinis, mis tähendab seda, et need on kõik tema naha kaudusiseorganitesse imendunud.

FOTO: Erlend Štaub

Järeltöötlemine

Mittekortsuvad riided on töödeldud vähki tekitavate ainetega. Kui teie rõival (eelkõige meestesärkidel) on kirje, et ei ole vaja triikida, siis maheriiete propageerivad ütlevad, et pange ette gaasimask ja minge põletage nad ära või viige ohtlike jäätmete kogumisse. Sest nad sisaldavad formaldehüüdi, ajurakkude kahjustajat (sipelghape)

Mittemahe riided on töödeldud Higistamisvaste ainetega. Uuringud näitavad, et need põhjustavad tõsiseid hormonaalseid häireid inimestel.

Trenniriided.

Kui keha higistab, aktiveerib see keemia eraldumist rõivamaterjalist nahka. Uuringud näitavad, et keemiarõisvastes olevad ühendid suurendavad lihaste väsimust. On tehtud test, kus sportlastel vahetati kõik spordiriided maheriiete vastu, ning sportlase tulemused paranesid märgatavalt, kuna tema kehasse ei imendunud enam keemilised ühendid, millega hakkama saamiseks keha peab võitlema ja mis kahjustasid ka olulisi protsesse meie kehas.

Uus trend on panna trenniriietesse elavhõbedat, et ei oleks higilõhna

Ometi on meil olemas kanep, mis on vanim rõivamaterjal ja mis on heas mõttes nagu umbrohi ja ei vaja kasvamiseks keemiat.

FOTO: Erlend Štaub

2 aspekt: Loodus

Teine oluline teeme meie jaoks on loodus meie ümber. Vahel tundub, et me kasutame loodust, justkui see oleks ainult meie generatsiooni jaoks loodud. Rõivatööstuses kasutatavad kemikaalid on hävitanud suure osa puhtast joogiveest.

Vaikses ookeanis laiub prantsusmaa suurune prügisaar, millel on suur osa meie ületarbimisel. Mitmel pool maailmas laiuvad tühjad kõrbed, mis on jäänud sinna puuvilla kasvatamisest.

Kui samal ajal kanep vastupidi oma kasvamisega väetab maad. Ja bambus, mis oma omaduselt hoiab meid talves soojas ja suvel jahedas, kasvab ise, naturaalselt.

FOTO: Erlend Štaub

3 aspekt: Õiglane kaubandus

Kolmas olulie teema, mida me aina uute ja uute riiete ostmisel teadvustada ei taha on see, et kustkohast ja millise hinnaga need rõivad on meieni jõudnud.

USA tööbüroo andmetel toodetakse puuvilla enamjaolt lapstööjõu või orjatööjõu abil. Puuvilla tootmisest rohkem (57%) orjatööjõudu kasutatakse vaid kullakaevandamisel.

Aasia riikides õmblevad inimesed terve elu meile meie odavaid riideid, saades mõned sendid palka ja tehes 16 tundi tööd. Naistele söödetakse salaja sisse rasedusvastaseid vahendeid, et nad lapseootele ei jääks ja nii töövõimetud ei oleks.

30-aastane naine on nii ära kurnatud, et temale enam tööd ei pakuta, asemele võetakse väikesed lapsed, kes on kiirema ja kärmemad.

Kas sa teadsid, et tavarõivatööstuses saab 140 dollarit maksva pluusi õmbleja bankgladeshis 24 senti?

Või kui keegi halbade töötingimuse pärast töölt lahkub, ta orjastatakse? Ligikaudu 250 miljonit last vanuses 5-14 aastat sunnitake töötama õmblustöökadedes ja nendest pooled peavad töötama täisajaga

Ometi on meil võimalik valida kanep, mis on äärmiselt vastupidav kangas ja meil ei vaja osta pidevalt uusi riideid, et oma halba tuju kompenseerida. Me oleme inimestena nii võimsad, et meil on valik, millist rõivatööstust me toetame.

FOTO: Erlend Štaub

Ülevaade looduslikest materjalidest

Kanep - kangas on mõnus ja nahasõbralik, ei tekita allergiaid, vähki ja muid tõsiseid haigusi nagu polüester. Kanepit on kasutatud rõivamaterjalina tuhandeid aastaid, UV kaitse, kangas on väga vastupidav. Kanep on tugevaim looduslik kiud.

Looduses ei vaja kasvamiseks kemikaale, mis saastavad meie joogivett, õhku ja maad ning tapavad inimesi nagu tavapuuvill. Kanep kasvab kiiresti, kanepitaim rikastab mulda milles ta kasvab, ei jäta maha kõrbeid nagu tavapuuvill.

FOTO: Erlend Štaub

Bambus - kangas kasvab ilma kemikaalideta, on mõnus ja pehme, ei tekita allergiaid, vähki ja muid tõsiseid haigusi nagu polüester, hea imamisvõime (näiteks spordiriieteks), rõivas ei vaja triikimist, rõivas kuivab kiiresti, looduslikuklt antibakteriaalne, soojust reguleeriv, hoiab talvel soojas suvel jahedas

Loodususes kasvab kiiresti ja lihtne toota, kasvab ilma kemikaalideta, biolagunev, ei saasta prügina loodust.

FOTO: Erlend Štaub

Orgaaniline puuvill - kangas mõnus ja pehme ning nahasõbralik, kangatootmises ei kasutata kemikaale, mis tekitavad vähki, allergiaid ja muid haigusi, vastupidavuselt kanepi järel teisel kohal

Looduses ei kasutatata kasvamiseks kemikaale. Õiglase kaubanduse märgiga kangas.

FOTO: Erlend Štaub

Miks meie sellega tegeleme?

Sest Eestis pole valikut. Meie südamasjaks on anda inimestele vähemalt võimalus valida eluviis ja väärtused, mis hoiab tervist, loodust ja on ka eetiline. Meie riided on ainult puhastest materjalidest nagu kanep, bambus, orgaaniline puuvill või siid taaskasutataud materjalidest.

Raamat, mida soovitaksin kindlasti lugeda: «Wear no evil, overdressed, killer clothes»

Vaata pildigaleriid ja videot meeleolukast üritusest!