/nginx/o/2008/09/12/73722t1hb66a.jpg)
Seni arvati, et hiidsisalike esiletõusu ja domineerimise põhjuseks oli evolutsioon ja kohastumine.
Teadlased: hiidsisalikel lihtsalt vedas
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. september 2008, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske uuring aga paljastas, et hiidsisalike ülemvõim põhines ainult õnnelike juhuste kokkusattumisel, vahendab STT ajakirja Science.
Teadlasi huvitas, miks hiidsisalikest sai 200 miljonit aastat tagasi Maal valitsev eluvorm.
«Neil aegadel tuli hiidsisalikel eluruumi pärast võistelda praeguste krokodillide kaugete esivanematega. Fossiilidest on paljastunud, et tollased krokodillide eellased olid palju arenenumad kui hiidsisalikud,» selgitasid teadlased.
Nad jätkasid, et sellises evolutsioonilises võitluses hiidsisalikel lihtsalt vedas.
«200 miljonit aastat tagasi hakkas Maa temperatuur järsult tõusma. Temperatuuritõusu võis põhjustada meteoriidi kokkupõrge Maaga,» nentisid uurijad.
Pärast seda katastroofi suri enamik krokodillide esivanemaid välja, kuid hiidsisalikud jäid ellu. Kuna peale seda oli hiidsisalikel rohkem toitu ja eluruumi, hakkasid nad edukalt paljunema.
Hiidsisalikud olid järgnevad 135 miljonit aastat Maal valitsev loomaliik. Hiidsisalike ajastu lõppes samuti meteoriidikatastroofiga, mis võimaldas siis imetajatel esile tõusta.
Hiidsisalikud ehk dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Dinosaurused on tõenäoliselt olnud kõige suuremad Maal elanud organismid.
Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.
Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud, seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid ka suled, seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).