Haapsalu meenutab raudtee sündi ja surma

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu raudteemuuseum.
Haapsalu raudteemuuseum. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Haapsalu linn korraldab 15. oktoobril Haapsalu raudteejaamas Haapsalu–Peterburi raudteeühenduse loomise 105. ja reisijateveo lõpetamise 15. aastapäevale pühendatud raudteeseminari.

22. septembril möödus 15 aastat viimase reisirongi saabumisest Haapsalu raudteejaama. Selleks hetkeks oli alaline reisirongiliiklus Haapsaluni toiminud edukalt juba 90 aastat. Reisijatevedu Peterburi ja Haapsalu vahel algas novembris 1905 eesmärgiga teenindada keiserlikku kuurorti.
 
Haapsalu raudteejaamas tegutsev Eesti raudteemuuseum on talletanud järgmised faktid: 15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee haldusnõukogu vastu lõpliku otsuse sulgeda Haapsalu-Riisipere raudteelõik.

Reedel, 22. septembril 1995 jäi õhtune leinapärgade ja sildiga “Hüvasti, Haapsalu! 1905-1995” diiselrong viimaseks ametlikuks reisirongiks Haapsalu-Riisipere liinil. Möödunud oli täpselt 90 aastat alalise reisirongide liikluse avamisest Keila ja Haapsalu vahel. Riisiperest Haapsaluni leidis jaamades aset taasiseseisvunud Eesti esimene tõsisem poliitiline meeleavaldus, kus protestiti Eesti Raudtee ja Eesti valitsuse arusaamatu käitumise vastu. Keilast Riisipereni toimis endistviisi elektrirongi- ja kaubaliiklus, kaubavedu jäeti esialgu toimima ka Riisipere-Haapsalu lõigul. 2004. a kevadel aga algasid raudteel lammutustööd.
 
"Haapsalul on viimane aeg mõelda, kuidas takistada selle kurva juubeli suurenemist,” ütles Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid raudtee sulgemise 15. aastapäeval. “Haapsalu volikogu peab koostöös majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga leidma sellised lahendused, et me ei peaks viie aasta pärast tähistama raudtee sulgemise 20. aastapäeva. Ajal, mil meie majandus on stabiliseerumas, tuleb tegelda ka sisulise regionaalpoliitikaga. Ei ole ju normaalne, et Eesti riik ei suuda taastada 50 kilomeetrit raudteed. On kaks võimalust: kas laseme Läänemaa sügavamale kotti kukkuda või anname Läänemaale uue hingamise. Peterburi-Tallinna-Haapsalu raudteeliin annaks uue hingamise kogu Eestile.”
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles