Hommikune laul lauldud, tantsuliigutused tehtud, tõotus käsi südamel antud – nii võib tuli oma teekonda Tallinna suunal jätkata. Enne tuleb aga peatuda veel päris mitmes kohas, kus mõnel juhul on vastuvõtt üsna suurejooneline.
TuleTulemise 17. päev – 1. juuli. Võidukalt vihmale vastu
Teekond jätkub Hagerist Kiriklasse, et Kreutzwaldi pingi juures teha järjekordne laulu- ja tulering. Möödunud aasta oli Kreutzwaldi aasta, mistõttu pandi tema auks Kirikla leeriväravasse pink, sest see olla paik, kus kuulus arst ja kirjanik veetis oma kujunemisaastad.
«Aitab küll nüüd Muttika kallistamisest!» hüüab kordanõudev naishääl. Jõudsime just Kernu mõisa ette ja vaevalt on kõik suutnud rattad ära paigutada, kui juba nõutakse laulupeo staartuletoojaga pilte.
Tänavu pole Kernu küla elanikke rahvarõivais näha, kuid tuleval aastal lubati vormis olla. Renoveerimiseks sinise võrgu taha peitunud mõisa ees liigub tuli innukalt käest kätte. «See tundub nii raske,» kuuldub ringist. Tegelikult pole ta sugugi raske, tuleb lihtsalt korralikult kinni haarata.
Muusika külla – jah, tõesti, sellise nimega koht on olemas – jõudmisel hakkab sadama. Alguses õrnalt, siis veel õrnemalt, ent lootustele vastupidiselt hakkab ühel hetkel lahinal vihma kallama. Jalgratta pidurite krigin ja vihmasabin sulavad kokku. Oo mis kaunis muusika!
Suurem kultuuriline elamus ootab tuletoojaid Laitse Graniitvillas, mis telesõbrale on tuttav «Su laul kõlab tuttavalt» saatest. Tõsi, ilm ei tõota head: sajab vihma, kuid näib, et jalgrattureid see ei morjenda. «Natukene märg on olla, aga muidu on lahe!» Laitse Graniitvillat kaunistavad Tauno Kangro maalid, skupltuurid ja nikerdised. Imeline ja silmiavav.
Laitse Graniitvillast liigume edasi Pällu teeristi. Aeg edasi, järjest märjem. Teed mööda aitab politsei meil turvaliselt liikuda. Teed on blokeeritud ja valmis selleks, et meie saaksime tule rahumeeli edasi toimetada.
Tuula aida esisele on kogunenud palju rahvast. Tuli võetakse aplodeerides vastu. Lapsed hüppavad üle mudaaukude ja kepslevad vesisest ilmast hoolimata mööda platsi ringi, Kõik kohalolijad on hästi ettevalmistunud: kui pole vihmakeepi, on vari.
Keila laululaval jääme rahvasummasse oma autoga väikestviisi kinni. Tuld voorib tervitama vististi terve Keila. Nende hulgas tiigriks värvitud näoga neiu, kaks mastifi, väike taks ja paljud teised. Orkester mängib, siis muusika vaikib. Seejärel astuvad lavale väikesed rahvatantsijad, kes pakatavad siirast õnnest, kui jalga keerutavad. Söögipausil pakutakse läbiligunenud tuletoojatele sooja suppi ja kätte pistetakse üks koogitükk. Näe, orkestergi hakkab jälle mängima. Loodame, et see puhub jalgratturitesse jaksu.
Kumna Kultuuriaida ees õitseb vihmavari vihmavarju kõrval. Oh imet, vihm annab natukene järele, kuid see ei aita: sõitjad tunnistavad ausalt, et käed külmetavad pisut. Ent neid saab soojendada teel Humalasse, sest tee äärde on kogunenud laulev ergutusmeeskond, kellele lehvitada. «Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga...» Mõni kilomeeter veel ja meid tervitavad rahvariietes 8–9-pealine grupp. Kõlistavad kellukesi ja huilgavad.
Humala. Kriuks-kraap-kriuks-kraap teevad kojamehed. Kas tõesti on lootust, et vihm annab järele? Vist natuke annabki! Meie kolonniga liitub veel üks inimene. Tegu on päeva lühima peatusega, kus teeme suurelt teelt väikese põike.
«Teil on veel pikk tee ees, tulge jooge teed!» keelitatakse. Vääna külakoja ees on pralle, lapsed tantsivad ennastunustavalt ja kutsuvad rahvast üles «Kungla rahvast» laulma. Ja laulavad, oh kuidas laulavad.
Viti Euro Oili tankla vastas on käimas suurejooneline pidu, autosid ei jõua kokku lugeda, rääkimata rahvast. See on kohe kindlasti täna seni rahvahulga poolest kõige suurejoonelisem üritus. Tulele loetakse peale veel viimased loitsud ning võib alata teekond Suurupisse.
Suurupi alumise tuletorni simman võtab endale päeva ürituse nime. Terve metsatukk kaikus veel kaugusesse, kui koorid laulma hakkasid.
Tuli algas Tartust pääle
nüüd on jõudnud Harjumaale
Tallinnalle lähemalle
Keilast sõitis Kumna mõisa
Kumnast jõudis Humalasse
Humalast tuli Vääna külla
veeres Vääna mõisast mööda
mööda Vääna tõllakuurist
mõisa teelta Külakotta
Külakojas vahva rahvas
palju imeinimesi
las need laulu lõõritagu
tantsutuure keerutagu
lauluhääled, pillikeeled
tantsujalad, rõõmsad meeled
laulab mets ja meresuu
saavad lind ja lehepuu
nüüd on tuli meile jõudnud
kantud Vääna Külakotta
tuletoojaid tervitagem
tervitagem tervet valda
terve vald oli kokku aetud
kihelkond kokku kutsutud
tule, tule, tulekene
toeta tähtsaid tegemisi
tee peal targalt toimetage
Tallinnasse tervitusi
laulupeole, tantsupeole
Eesti rahva ridadesse
tuhat tänu tulemasta
tundes tänu tugevasta
puudutamast südamesta
Meediatiimiga terve päev ringi liikudes jõudsime üheskoos arusaamale, et aeg liigub tuletulemise kolonnis liikudes väga kiiresti. Avastasime kella kolme paiku, et kõhud on väga tühjad. Seejärel viisime omavahel kokku selle, et hommikusöök jäi mitmete tundide tagusesse aega. Tuletulemine lihtsalt teeb seda sinuga – sa kaod sellesse ära ja ise ei saa arugi.