Ilmar Raag: meedia ei tohi elu ilustada

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühikarotid
Ühikarotid Foto: Jelena Rudi
Esmaspäeval Kanal2 näidatud noorsooseriaali «Ühikarotid» avaosas pruugivad kangelased kanepit ja alkoholi. Kuidas sellesse suhtuda? Kas meelelahutusmeedia võib näidata keelatud ainete kasutamist?

Meediaekspert Ilmar Raag:

Ühest küljest ei tohi elu liialt ilustada, muidu ei usuta seda, mida näidatakse. Aga kogu küsimus on selles, milline on seriaali kontekst, näidatav moraal. Kuna ma ise kõnealust «Ühikarottide» osa ei ole näinud, siis ma ei tohi midagi ütelda, võin eksida.

Põhimõte on see, et ilma hinnanguta see kanaliseerib või nii-öelda muudab pahelise käitumise tavaliseks. Kui aga filmid või seriaalid ei tohi näidata, kuidas elu tegelikult käib, siis neid lihtsalt ei usuta.

Meelelahutusmeedial on üldse tohutult suur osa noorte sotsiaalsel kasvatamisel ja sellel on kindlasti suurem mõju kui vanemate inimeste puhul. Teismelisi iseloomustab suur grupikuuluvuse vajadus; mida vanemaks inimene saab, seda enam areneb temas individuaalsus ja seda vähem on nad mõjutatud massimeediast. Noorte seas on fänniliikumine tunduvalt olulisem kui täiskasvanute seas. Seetõttu võib arvata, et filmidel ja teleseriaalidel on noortele suurem mõju.

Aga kui meedia hakkab teravaid ja probleemseid käitumisviise ignoreerima, siis ei ole ta usutav. Sellisel juhul noored ignoreerivad meediat. Kui meedias ei kaja vastu nende enda reaalne elukogemus, siis on tulemuseks samasugune skeptiline suhtumine nagu nõukogude ajal ametlikesse propagandafilmidesse.

Aga mida sina sellest arvad?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles