Linnar Priimägi sai aasta parmu tiitli

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnar Priimäe seiklused Keskerakonna valimispeol.
Linnar Priimäe seiklused Keskerakonna valimispeol. Foto: Karli Saul

Mittekarskusühing asotsiaalministeerium valis Internetihääletusel 2009. aasta suurimaks parmuks esteedist pornonäitleja Linnar Priimäe.


Esteet Priimäe poolt andis oma hääle enam kui kolmandik veebivalimistel osalenutest, mis kindlustas Linnarile ülekaaluka võidu. See näitab, et Priimägi suutis sügiseste kohalike omavalitsuse valimiste ajal oma tugeva ja pilditu etteastega murda tee rahva ja parmude südamesse.

«Priimäe võit oli mõneti üllatav, kuid samas on mõistetav rahva toetus just neile parmudele, kes näitavad, et kaine poliitika on end lõplikult ammendanud,» kommenteeris taandarenguosakonna juhtaja. «Selles suhtes tuleks Priimäge vaadata kui teerajajat, suunanäitajat, visionääri, kes juhatab teed uue, ebakaine poliitika suunal. Kahjuks on poliitikud olnud visad õppust võtma, kuid reklaamiguru Priimägi suudab kindlasti pildis poliitika mainet lähiaastatel tõsta,» täiendas ministeeriumi pildi kanistrisse paneku osakonna juhataja.

Tiitli aasta parm pälvib inimene, kes on aasta jooksul süüvinud rahva mällu adumatu käitumise, ebaratsionaalse mõtlemise, arusaamatute mõttekäikude või lihtsalt labase joomise ja enesehäbistamisega.

Konkursi võitnu saab ministeeriumilt rändpudeli ning kõigi maade parmude kustumatu imetluse. Lisaks lasub tal kohustus esindada asotsiaalministeeriumi ametlikel joomingutel üle kogu maailma.

1996. aastal loodud asotsiaaliministeerium ühendab inimesi, kes on aru saanud mitte ainult sellest, et vallavaesed ja -sandid on osa meie ühiskonnast, vaid samuti tõsiasjast, et ka toimetulevaid ühiskonnaliikmeid iseloomustab teatav asotsiaalsusosadus, alge, mida ei saa varjata pintsaklipsu ega mungarüüga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles