Hiinas elustatakse konkubiinide pidamise kommet

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
8. sajandist pärit maal, millel on kujutatud Tangi dünastia ajastu konkubiine
8. sajandist pärit maal, millel on kujutatud Tangi dünastia ajastu konkubiine Foto: Wikipedia.org

Kommunistliku Hiina üha kapitalistlikumaks muutudes on tagasi tulnud mitmed vanad asjad, ühiskonnateadlase sõnul ka keisrite ajastust tuntud konkubiinid.

Kommunistist diktaator Mao Zedong püüdis seda feodaalajastu relikti välja juurida ja mingil määral see tal ka õnnestus, kirjutab The Independent.

Vana traditsiooni elustajateks on eelkõige ärimehed ja kõrgepalgalised riigiametnikud, kes saavad oma sissetulekute tõttu pidada armukesi, kellele tehtavad kulutused on üsna suured.

Hiina blogides on konkubiinideteema juba pikka aega üleval olnud.

Paljude arvates on konkubiinide pidamine nii kasvava korruptsiooni kui ka igasuguste muude valgust kartvate tegude üheks põhjuseks.

Möödunud kuul raputas Hiinat naftafirma juhi Chen Tonghai ja ta armukese Li Weiga seotud skandaal. Paljastus, et mees oli oma armukese ülal pidamiseks võtnud 196 miljoni jüaani eest altkäemakse. Endine firmajuht mõisteti surma.

Tänapäeval ei ole konkubiinid suletud uste taga, vaid osalevad aktiivselt sotsiaalses elus ning  osa neist on ärinaised.

Hiina suurtes kaubanduskeskustes võib tihti näha luksuskaupade poodides sisseoste tegemas hästi riietatud ja hoolitsetud naisi, keda kohalikus slängis nimetatakse «Er nai» ehk «teised rinnad».

Hiina ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, kus konkubiinid on riigile ohtlikuks osutunud. Näiteks oli keiser Xuanzong oma konkubiinist Yangist lõpuks nii sõltuv, et kaotas mõistuse. Keisri nõuandjad sundisid valitsejat naise hukkama. Pärast seda ei suutnud see keiser enam troonil püsida ja Tangi dünastia (618 – 907) kaotas võimu.

Hiina pika ajaloo vältel on konkubiinide pidamine olnud lausa traditsioon. Oma klassikalisel kujul kestis see kuni 20. sajandi alguseni.

Hiina keisritel, väejuhtidel ja kõrgetel riigiametnikel oli peale ametlike naiste ka liignaisi. Ametlikud naised täiendasid oma abikaasa naistekollektsiooni vahel ise, valides mehe jaoks välja uue ja noore konkubiini. Seda praktikat tunti rahvakeeles kui «äädika joomist».

Tänapäeval hakkavad paljud noored naised konkubiinideks, et saada maitsta jõukat elustiili. Maapiirkonnast pärit naised valivad selle tee pääsemaks vaesusest.

Hiinlasi ei huvita, kui jõukad ärimehed noori armukesi peavad, kuid neid ajab vihale, kui heal järjel riigiametnikud peavad kallimaid ülal maksumaksja raha eest.

Hiina praegused kõrged ametnikud on katsetanud konkubiinide pidamist ka traditsioonilisel kujul. Näiteks Anhui provintsi asejuht Yang Feng pidas kaheksat armukest, keda ta kohtles nagu kunagised hiina keisrid kohtlesid oma konkubiine.  Ta pani ühe naistest teiste üle valvama. Tänapäeva hiinlannad aga ei ole nii alandlikud ja alluvad kui nende kauged esiemad. Mehe loodud süsteem kukkus kokku, kui noorim konkubiin tahtis võimu haarata.

Hiinas peetakse viimase aja  kõige suurema konkubiinide arvuga meheks endist ehitusfirma juhti Xu Qiyaod, kellel on väidetavalt 140 konkubiini.

Ka on teada ühe Hainani provintsi riigiametniku juhtum, kelle juurest leiti 95 päevikut, kus olid kirjas kõik ta seksuaalvallutused ning kõigi ta armukeseks olnud 236 naise juuste näidised.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles