Nike

Briti saartelt leitud peata skeletid kuuluvad viikingitele?

Briti saartelt leitud peata skeletid kuuluvad viikingitele?

FOTO: AFP / Scanpix

Suurbritanniast leiti matmispaik, milles oli 51 ilma peata mehe jäänused.

Arheoloogide sõnul pärinevad inimskeletid ajast, mil viikingid püüdsid Briti saartel kanda kinnitada, kirjutab National Geographic.

Arheoloogide grupi juhi David Score`i arvates võib tegemist olla sõjavangidega, kelle pead raiuti maha kas kirve või mõõgaga.

Üle tuhande aasta tagasi tapetute koljud olid maetud jäänuste lähedale.

Inimjäänuste esmane uurimine näitas, et mehed oli pea maharaiumise hetkel veel elus.

«Tundub, et tegemist oli tervete, heas füüsilises vormis olnud noorte meestega. Ühesõnaga klassikaliste sõduritega,» kirjeldas Score.

Süsinikekspertiis näitas, et mehed olid maetud millalgi 890 – 1034. aasta vahel. Sel perioodil elasid Briti saarte lõuna ja lääneosas anglid ja saksid. Skandinaaviast tulnud aga asusid elama põhja ja idasse. Keldid domineerisid Šotimaal ja Walesis.

Edasiste uuringutega, eriti hammaste uurimisega, loodetakse kindlaks teha, kas tapetud olid Briti saarte kohalikud või Skandinaaviast tulnud viikingid.

Arheoloogide kinnitusel on tapmis- ja matmispaiga asukoht selline, nagu kasutati ka näiteks keskajal.

«Viikingid ei valinud mäge, et kedagi tseremoniaalselt tappa. Niisiis võib tegemist olla, et kohalikud tapsid viikingid,» selgitasid arheoloogid.

Matmispaik leiti Suurbritannia lõunaosas asuva Weymouthi linna lähedalt tee-ehituse käigus.

Viikingite eksperdi Kim Siddorni sõnul võib tapetute puhul tegemist olla viikingitega.

«Viikingid  läksid rüüstama ja sattusid lõksu. Nad lahkusid oma laevalt, suundusid sisemaale ja sattusid hästi relvastatud ning kohalikke olusid tundvate sakside peale,» arvas Siddorn.

Ajaloolane jätkas, et nii sakside kui ka viikingite põhirelvaks olid siis odad, kasutati ka lühikesi mõõku ja kirveid.

Arheoloogide sõnul ei elanud Briti saarte kohalikud viikingite rüüsteretkede tõttu rannaalale lähemal kui 30 kilomeetrit.