/nginx/o/2007/12/18/12431t1h649a.jpg)
Viljakas naiskirjanik peab oma kirjandustalus hobusekarja ja nimetab neid oma perekonnaks.
Kati Murutar töötab hobupatareidega
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
20. juuli 2009, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vahel küsitakse, et milleks mul need hobused on, nad ei too ju midagi sisse, aga nad on perekond. Saan neilt sõnumeid ja hingepidet ja kõiksusega kontakti,» seletas Kati Õhtulehele. Murutari-mutt, nagu literaat end ise nimetab, lisas, et muud kasu hobustest pole jah, kui et kõik ta raamatud on kirjutatud hobupatareidega.
Linnas tunneb Murutar end ebapädevana. «Kui elad lihtsalt ja loomulikult, siis erined linna elurütmist nii tohutult, et oledki nagu mingi tulnukas, käitud hobuste reeglite järgi,» ütles viimasel ajal trobikonna raamatuid ilmutanud kirjanik.